Narva linnavalitsus otsustas vähendada ASiga Narva Bussiveod kevadel sõlmitud linna haljasalade hooldamise lepingu mahtu, sest linnale endale kuuluv firma ei tulnud tööga toime ja linn otsib nüüd erafirmasid, et linn korda teha.
Kui kevadel sõlmitud lepingu kogumaksumus oli üle 269 000 euro, mille eest pidi Narva Bussiveod hooldama piirilinna haljasalasid maist kuni aasta lõpuni, siis juuli lõpus vähendati selle lepingu mahtu ligikaudu kolm korda, kirjutab Põhjarannik.
Linnavara- ja majandusameti direktori kohusetäitja Tamara Luigas tõdes eile, et kahjuks ei suutnud Narva Bussiveod ootusi õigustada. “Väga kahju, et nii läks. Nad on küll juunis-juulis oma tööd mõnevõrra parandanud. Kesklinnas on rohi enam-vähem niidetud, aga näiteks bastionide ümber mitte. Ivangorodi poolt paistab Narva rohtu ja võssa kasvanuna,” nurises Luigas.
Narva Bussivedude tegevjuht Eduard East oli seda meelt, et kui linn langetas kevadel strateegilise otsuse hakata haljasalade teenust ostma linnale endale kuuluvalt firmalt, siis on ennatlik hakata mõne kuu pärast sellest taganema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev kirjutas juuni alguses, et Narva linn sõlmis endale kuuluva ettevõttega Narva Bussiveod sisetehingu liikluskorraldusvahendite, tänavavalgustuse ja haljasalade hooldustööde tegemiseks. Suurem osa töödest on tegemata ning kaalumisel on ka lepingu lõpetamine.
Lisaks inimeste veole soovis Narva Bussiveod hakata osutama ka kommunaalteenuseid. Kuna ettevõte kuulub sajaprotsendiliselt linnale, siis kasutas linn haljasalade hoolduse lepingu sõlmimiseks riigihanke seaduse erisust, mille järgi saab linn suunata tööd sisetehinguga otse, ilma hanget korraldamata.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.