Transiit võtab peagi kriisieelsed mõõtmed

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele.

Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa transiitveostest. Seni on naftatoodete vedu raudteel mõjutanud transiitkaupade voogu Eesti sadamates. Viimastel aastatel on tehtud edusamme põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel, seda just konteinerite veo osas.

2006. aasta transiitkaubaveo mahud tonnides nii raudteel kui ka sadamates jäid viimaste kümnendi kõrgeimaks, ulatudes vastavalt 36,5 ja 38,8 miljoni tonnini aastas. Pärast suhete halvenemist Venemaaga 2007. aastal vähenesid transiidimahud järsult. Aasta hiljem mõjutas kaubavedusid turgude vähenenud nõudlus.

Nõudlus taastus ja transiit hakkas kosuma

Kui 2009. aastal kasvas transiitkaupade vedu raudteel 8% ning sadamates 16% varasema aastaga võrreldes ning raudteel veeti 20,9 miljonit tonni ning sadamate kaudu 28,5 miljonit tonni transiitkaupu, siis 2010. aastal jätkasid transpordi veomahud koos nõudluse taastumisega kasvu nii sadamates kui ka raudteel. Raudteel kasvas transiitkaupade vedu aastaga 14% ning sadamates 17%, ulatudes vastavalt 23,9 ja 33,2 miljoni tonnini. Transiitkaubad andsid 81% avalikul raudteel veetud kaupade mahust tonnides ning sadamates ulatus transiitkaupade osatähtsus 72%-ni.

Et läbi Eesti kulgeva transiitveo kasv on viimastel aastatel hoogustunud, on transiitkauba maht jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Raudteevedu on viimasel kümnendil seda saatnud edu ja tabanud tagasilöökide tulemusel jõudnud 2010. aastaks tasemeni, mis on 17% väiksem kui 2000. aastal ning 35% väiksem kui kriisieelsel 2006. aastal. Sadamate 2010. aasta tulemus on 23% kõrgem 2000. aasta tulemusest, kuid jääb 14% madalamaks seni kõrgeimast, 2006. aasta tulemusest.

Transiitkaupade raudteeveol domineerivad veosed, mis saabuvad välismaalt raudteel ja laaditakse Eesti sadamates ümber laevadele. Need mõjutavad oluliselt kogu kaubavedu raudteel. 2010. aastal veeti raudteel transiitveoseid 23,9 miljoni tonni ulatuses, sellest 22,7 miljonit tonni riiki saabunud kaupu laaditi Eestist edasisaatmiseks muule transpordile. Muudesse riikidesse edasisaatmiseks laaditi raudteetranspordile 1,2 miljonit tonni Eestisse saabunud transiitkaupu.

Peamised partnerriigid raudteetransiidis on kümne aasta vältel olnud Venemaa, Valgevene ja Kasahstan. Viimastel aastatel on lisandunud partnerriikide hulka ka Läti paari protsendiga transiitkauba vedudest. Venemaal peale ja Eestis maha laaditud transiitveosed annavad enamiku raudteel veetavast transiitkaubast.

2010. aastal veeti sadamate kaudu transiitveoseid 33,2 miljoni tonni ulatuses, sellest 27,2 miljonit tonni kaupu lastiti ja 6 miljonit tonni kaupu lossiti. Lossimise aastatulemus on koguni viimase aastakümne rekord. Koks ja rafineeritud naftatooted andsid üle 80% transiitkaubaveost sadamate kaudu. Lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised), kivisüsi toornaftat ja põlevkivi olid olulisemad sadamaid läbinud kaubad.

Konteinervedu sadamates on viimastel aastatel hoogustunud

Viimastel aastatel on palju räägitud sadamate kaudu veetavate konteinerite veomahtude kasvatamisest. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu on viimastel aastatel kasvanud, 2007. ja 2008. aastal käideldi ligi 40 000 TEU (merekonteinerid 20 jala arvestuses) ulatuses transiitkonteinereid. 2009. ja 2010. aastal käideldi sadamates transiitkonteinereid aga vähem ehk üle 30 000 TEU. 2009. aastal vähenes konteinerkaupade vedu enamikus Euroopa suuremates sadamates. 20 Euroopa suurima konteinersadama kaubaveo maht TEU-des ulatus 2009. aastal üle 54 miljoni TEU, vähenedes aastaga 16%.

Loodetavasti suudetakse Eestis edaspidi mitmekesistada transiitkaupade nomenklatuuri ning laiendada transiitvedude geograafiat. Seda arengut toetavad seni transpordi infrastruktuuri ja veovahenditesse tehtud ning kavas olevad investeeringud, aga ka Eesti ettevõtete endi suurenenud tahe transiidivaldkonnas koostööd teha nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viimastel aastatel on tehtud edusamme ka põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel, seda just konteinerite veo osas.

Autor: Piret Pukk

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Transiit võtab peagi kriisieelsed mõõtmed

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga