Autor: Aivar Hundimägi • 12. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Sellisele inimesele ei annaks ma enam kunagi kätt ja kindlasti ei taha temaga mitte mingit koostööd teha," lausus Siff toona Kanajevi kohta. Mõned päevad varem oli ta müünud maha 53,3% suuruse osaluse kütusekontsernis N-Terminal Grupp. Ostjaks oli paar nädalat tagasi loonud osaühingu TSE Assets, mille taga omakorda oli Moskvasse Pestšanaja tänavale registreeritud firma 000 Amarant.

TSE Assetsi juhatuse liikmeks oli praeguseks N-Terminalis toimunu tõttu politseiuurimise alla sattunud Silver Eensaar.

Kanajev ütles toona, et ei teadnud kaasaktsionärina müügitehingust midagi. Tema sõnul soovisid osad aktsionärid viia N-Terminalis läbi finantsrikkumiste kontrolli ja Sifi otsus osalus ära müüa võis olla tingitud sellest soovist. Samuti avaldas Kanajev arvamust, et tegemist võis olla fiktiivse tehinguga ning Siff kontrollib endiselt talle kuulunud osalust.

Siff sai N-Terminali suuromanikuks 2006. aasta keskpaigas, kui ostis Aadu Luukaselt viimase osaluse.  N-Terminaal Grupp saab lõviosa käibest 100% tütarfirmast N-Terminal Hulgi, mis vahendab kütust siseturu jaoks.

N-Terminalile kuulus ka 50protsendine osalus ASis Milstrand, mille omanduses on 15 km pikkune raudteelõik Maardust Miidurannani ja 14,2 hektaril laiutav kütusebaas Viimsis.

Möödunud aastal hakkas aga osalus Milstrandist liikuma käest kätte nagu kuum kartul. Novembri lõpust ostis selle osaluse N-Terminal Grupilt ära ehitusettevõtja Ott Kikkas, keda peetakse Sifi koostööpartneriks.

Selle tehinguga raputati lõplikult Milstrandi osanike ridadest maha N-Terminal Grupi väikeaktsionärid, sealhulgas Anatoli Kanajev. Kikkas jäi toona tehingust rääkides napisõnaliseks.

Kommentaar advokaadilt

N-Terminal Grupi väikeaktsionäre Anatoli Kanajevit, Igor Lepetukhinit ja Osavaljuki esindav Luiga Mody Hääl Boreniuse partner, vandeadvokaat Jaanus Mody jäi Silver Eensaare ja Tõnis Bittmani kinnipidamisest rääkides napisõnaliseks ehk ei soovinud toimunut kommenteerida.2010. aasta augustis andis ta tüli kohta aga Äripäevale alljärgneva kommentaari:Minu jaoks on ilmne, et härra Siff on oma abilistega (sh härra Arumäe, härra Bittman) teostanud tehinguid, mille eesmärk on N-Terminal Grupist varade väljaviimine eesmärgiga vähendada minu poolt esindatavate väikeaktsionäride aktsiate väärtust või muuta need sisuliselt väärtusetuks.

Imestama paneb, et kuigi riik ning majandus on saanud 20 aastat areneda, peavad inimesed ikka võimalikuks sarnaselt toimetada. Loodetavasti aitab õigussüsteem olukorrale kaitset saada. Ega kohtud ei saa ka igasuguseid tegevusi vältida - eelkõige peab ühiskond tervikuna pidama sarnast käitumist taunimisväärseks.

Taust

Muutsid Vene nafta kullaks

Eesti transiidi suurkujud Aadu Luukas, Endel Siff ja Anatoli Kanajev rajasid 1993. aastal sisuliselt tühjale kohale Muuga sadamasse Pakterminali, mis muutus tõeliseks rahamasinaks ja tõstis lühikese ajaga kolm meest püsivalt Eesti jõukamate inimeste sekka.

Luukase, Kanajevi ja Sifi ühistegevus ei laabunud sugugi ilma tõrgeteta. Esimese mõra sellesse koostöösse lõid Kanajev ja Luukas 1996. aastal, mil nad Siffi kõrvale jättes asutasid sinnasamasse Muuga sadamasse Transiidikeskuse. Siff suunas seejärel oma energia hoopis Bekkeri sadamasse. Kuid ka Kanajev ja Luukas ei jäänud lõpuni liitlasteks. 2005. aasta kevadsuvel hakkasid liikuma jutud Luukase soovist müüa oma osalus Vene transiidihiiule Severstaltrans, mida juhtis Andrei Filatov, kes kerkis ajakirjanduse huviorbiiti oma sooviga saada Eesti kodanikuks. Nii see siiski ei läinud - Luukase osaluse Pakterminali omanikfirmas Trans-Kullo ostsid 2006 hoopis tema senised kaasaktsionärid.

Kindel roll selles, et Pakterminalil algusest peale kõik sedavõrd ladusalt laabus, on mõistagi Kanajevil, kes ettevõtte algusaastatel oli ühtaegu ka Muuga sadama juhi rollis. Oma tippaastatel tegutses Pakterminal enam kui 60protsendilise rentaablusega. Pärast N-Terminalis toimunud tüli lahvatamist teatas Endel Siff Eesti Ekspressi vahendusel, et sisuliselt maksid nad Kanajevile osaluste näol altkäemaksu. "Aadu tuli 1991. aastal minu juurde ja kurtis, et Kanajev (kes töötas 1985-1998 Muuga sadama direktorina) küsib ümbrikut. Seda ei tahtnud kuidagi anda. Siis tegi Aadu ettepaneku, et anname parem aktsiad. Nii saigi aktsiad enda nimele Kanajevi abikaasa (Alla Kanajeva). Ega meil kahju ei olnud, sest uued partnerid ootasid ainult raha ja meie saime tulusalt majandada,“ on Siff Eesti Ekspressile hiljem tunnistanud.