Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Raudtee juhtide lisatasu ajas töötajad marru
"Selliste sigaduste puhul kavatseme tõesti vastumeetmeid rakendada," lubab Eesti raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov, kuuldes, et Eesti Raudtee juhile Kaido Simmermannile maksti peale palga ka 280 000 (17 895 eurot) krooni lisatasu.
Tšubarovi sõnul said töötajad Simmermanni sissetulekute suurenemisest teada eile ajalehtedest, kirjutas Õhtuleht.
"Töötajad nõudsid minult otsekohe aktsioonide korraldamist. Ütlen, et nõuame selgitust Kaido Simmermanni sissetulekute kohta mitte ainult ettevõttelt, vaid ka ministeeriumilt," rääkis ametiühingujuht.
Tšubarovi sõnul 2010. aastal raudteelaste palk ei tõusnud ning palgaläbirääkimised kulgevad pingeliselt, kuna Eesti Raudtee ei näe palgatõusu üldse ette.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile kirjutasid logistikauudised.ee, et Eesti Raudtee esimehe Kaido Simmermanni 1 680 000 krooni suurune põhipalk mullu võrreldes varasemaga ei muutunud, kuid sellele arvestati juurde 280 000 krooni lisatasu.
Eesti Raudtee juhatuse liikme Priit Halleri 1 440 000 kroonine põhipalk jäi samuti muutumatuks, kuid ka tema sissetulek raudteefirmast suurenes 240 000kroonise lisatasu võrra.
2009. aastal oli Eesti Raudteel veel kolmas juhatuse liige Indrek Orav, kelle põhipalk oli toona 76 618 krooni, lisatasu aga 300 000 krooni.
Streigiga ähvardamine võib igati kasulik olla, leidis raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov, kes läheb täna raudteelaste sissetulekuid suurendavat kollektiivlepingut alla kirjutama.
Eesti Raudtee teatab kahetsusega, et Eesti Raudteelaste ametiühingu juht eksitab oma avaldustes valet levitades nii üldsust, kui ametiühingu liikmeid, kui väidab, et ettevõtte head majandustulemused ei ole kuidagi mõjutanud töötajate sissetulekuid.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.