Alyona Stadnik • 15. märts 2011
Jaga lugu:

Läti äri eripära - slaavi kombed ja onupojapoliitika

Eesti olulisemate väliskaubanduspartnerite hulka kuuluv Läti pakub sinna sisenevale ettevõtjale onupojapoliitikat ja bürokraatiat.

„Läti bürokraatia on Euroopas suurim ja lätlastega on keeruline asju ajada. See on nagu onupojapoliitika, sellised mehhanismid, mida mujal Euroopas ei kohta,“ kommenteeris Respo Haagised AS eksport müügijuht Ahti Arvi, kes lisas, et Läti turul on tugev siseturukaitse. Tuleb leida ikkagi õigeid inimesi, kellel on piisavalt energiat ja aega koha peal tegeleda toote müümisega, lisas Arvi. „Kõik võimalik tegevus on siiski isikutes kinni, kes eksporti seal edasi veavad,“ lausus Arvi.

Äripartneritega on lihte ühist keelt leida, küsimus on ametkondades, kes tegelevad vahepeal võimalikke sertifitseerimisega. „Asjad liiguvad tunduvalt aeglasemalt, kus kuskil mujal. Mul on lihtsam asju ajada itaallasega kui lätlasega,“ märkis Arvi.

„Kuigi meil on erinev keel ja mingil määral traditsioonid ning ärisse suhtumine, siis siiski on suhtlemine lätlastega sujuv."

„Suhtlemine baseerub usaldusele ning klapib hästi,“ kirjeldas oma kogemust Lätti tehase rajanud Tartu Maja Betoontooted juht Jaan Luts ning lisas, et näiteks Leeduga on hoopis teistmoodi.

Lätis elanikkond on vaesem kui Eestis, seega on suhteliselt raske müüa kvaliteetset ja tugevat toodet, kiputakse tahta kõige odavamat ja halvemat, täpsustas Arvi. „Tihti peale tuleb inimest veenda tema vajadustele vastava toote ostmiseks, mitte minna näpuga menüüsse ostma seda odavamat toodet,“ põhjendas Arvi.

Kunda Nordic Tsement ASi juht Meelis Einstein leidis, et Lätis töötavad slaavilikud võtted. „On vaja saunas käia, viina juua. Selline sotsiaalsel baasil isiklike suhete kliendibaasi loomine,“ kommenteeris Einstein. Eestis lihtsalt küsitakse pakkumist, aetakse asju meiliga, vaadatakse, kas hind sobib ja tehakse tellimuse. „Seal aga see nii ei ole. Tuleb tunda kohaliku ärimudelit,“ ütles Einstein.

Läti turule siseneda aidanud koostööpartneri ostis tootja välja. Võõrana on Einsteini sõnul Läti turule raskem minna. „Raske on leida kliente ja luua kliendibaasi. Kohalikud mehed tunnevad kohaliku turgu, omavad kliendi suhteid, müüme otse nendele,“ lausus Einstein.

Läti turule eksporti alustada soovija peab sellega arvestama, sest raha kättesaamisega võib probleeme tekkida. Tuleb olla hoolas kellele müüa, millise taustaga on ostja ja kas firmale võib krediiti anda või mitte. Läti majandus on raskes seisus, firmadel ei ole palju raha ja väga lihtsalt võib tulla see, et keegi ostab ja jätab maksmata.

Milleks Lätis valmistuda?Finantsrisk suur

Kasuta lätikeelset pakenditPaljud tarbijad, eriti Baltimaade elanikud ja samuti ka soomlased, toodete ostmisel üsna patriootlikud ning eelistavad kodumaist toodangut. Polven OÜ hakkas sel põhjusel Lätis kasutama lätikeelset pakendit, et see oleks tarbijale arusaadavam ja lähedasem.

Mida lätlane eelistab?Uuri sihtturgu. Näiteks Lätti majoneesi eksporti alustades avastas Polven OÜ, et nende tooted ei ole selles riigis üldse populaarsed. Ostsid konkurentide tooteid ning said teada paar lihtsat erinevust. Lätlased eelistavad paksu, teravat, sinepimaitselist ja rohkelt äädikat sisaldavat majoneesi. Seevastu meil Eestis eelistatakse lahjat ja vedelat majoneesi. Kui hakkasid Läti turu jaoks tootma muudetud retsepti alusel eraldi majoneesi, siis kasvas kohe ka nõudlus meie toodete järele.  Näiteks leedulaste majoneesieelistus on pigem sarnane eestlaste, mitte aga lätlaste maitsega.

Harjuta teiste maksetähtaegadegaRaske on müüa normaalse Euroopa tavadega maksetähtajaga sellepärast, et ettevõtted, mis tunduvad Eestis vaadatuna tugevad firmad, võivad päevapealt lakata eksisteerimast. Firmadel, mis ka edasi eksisteerivad, võib ühel hetkel makse detsipliin kaduda. Isegi, kui ettevõttel ei ole maksevõlgnevusi, võib olla probleem oma raha kätte saamisega.

Allikas: OÜ Polven, Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Luts,

Respo Haagised AS eksport müügijuht Ahti Arvi

TAUST

Läti muutus mullu olulisemaks

Läti oli Eesit väliskaubanduspartnerites nii ekspordil kui impordil eelmisel aastal neljandal kohal.

Lätti eksporditi Eestist eelmisel aastal 784 mln euro eest ehk üheksa protsenti koguekspordist. Väljaveo kasv lõunanaabrite juurde paisus mullu ligi kolmandiku võrra.Import Lätist moodustas eelmisel aastal veidi enam kui miljard eurot, mis andis ligi 11% koguimpordist. Läti osakaal kasvas möödunud aastal enam kui kolmandiku võrra. Peamiselt liigub Lätiga kaubavahetuses mineraalsed tooted nagu kütused (viiendik kaubavahetuses), masinad-seadmed ning sõiduvahendid, samuti tekstiilitooted. Riik on oluline turg ka Eesti toiduainetööstureile.Pärast rekordilist majanduslangust 2009. aastal hakkas Läti majandus mullu kosuma– Läti statistikaameti veebruaris avaldatud esialgsel hinnangul kasvas SKP läinud aasta viimases kvartalis aasta baasil 3,7%. Eelnenud kvartaliga võrreldes oli kasv 1,1%, vahendas agentuur Bloomberg.„Neljas kvartal vastas suures osas ootustele ning näitas Läti majanduses jõudsat toibumist,“ kommenteeris Nordea panga ökonomist Annika Lindblad.2010. aasta lõppes analüütikute hinnangul nullis või väikese majanduslangusega.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee