Jaga lugu:

Veokid põhjustavad sõiduautodest 1,4 korda sagedamini liiklusõnnetusi

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustasid 2010. aastal veo- ja vedukautod 1612 liiklusõnnetust. Kuigi arvuliselt põhjustavad enim liiklusõnnetusi traditsiooniliselt sõiduautod (2010.  aastal 24472 korral), on liikluses osalevate sõidukite hulka arvesse võttes raskeveokid neist tunduvalt ohtlikumad.

Eelmisel aastal põhjustasid raskeveokid  iga 1000 sama liiki kindlustatud sõiduki kohta 87 liiklusõnnetust. See tähendab, et liiklusõnnetuse põhjustas neist iga kaheteistkümnes. Sõiduautodest põhjustas liiklusõnnetuse iga seitsmeteistkümnes.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul, tuleneb veokite ja busside suur kahjude sagedus mitmetest asjaoludest: "Kindlasti on oluline see, et keskmine veoauto osaleb liikluses aktiivsemalt kui sõiduautod. Samas ei saa see olla ainus põhjus. Kui Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt oli veoautode keskmine läbisõit 2009. aastal ainult 6% suurem kui sõiduautodel, siis samal aastal oli veoautode kahjusagedus 23% suurem. 2010. aasta kohta läbisõidu andmed hetkel veel puuduvad. Kindlasti teevad veokid sõiduautodest ohtlikumaks ka nende suuremad mõõtmed, mass ning kehvem manööverdusvõime".  Ka veoautode poolt põhjustatud keskmine kahju on olnud olenevalt aastast 30% kuni 40% keskmisest liikluskahjust suurem.

Kui vaadata veoautode põhjustatud liiklusõnnetuste situatsioone, siis paistavad silma reavahetuse manöövrist tingitud liiklusõnnetused ning juhtumid, kus kahju põhjustati tee ääres või kohal olevale varale (näiteks pargitud sõiduk, varikatus või trolliliinid). Kui kõigi liiklusõnnetuste puhul jääb reavahetusel toimunud liiklusõnnetuste osakaal mõne protsendi piiridesse, siis veoautode puhul on nende osakaal 11%.

Nagu ka eeltoodust nähtub, on veokite risk sattuda liiklusõnnetusse ning liiklusõnnetustega kaasnevad kahjud keskmisest oluliselt suuremad. LKFi arvates tuleks vältida tegevusi, millega võib kaasneda veokite liiklusohtlikkuse tõus ja liiklusohutuse suurendamiseks tuleks kaaluda järgmiseid meetmeid:

1)    suurendada ettevõtte vastutust veokijuhi töö- ja puhkeaja normide ületamisel, lubatud sõidukiiruse ületamisel või liiklemisel tehniliselt mittekorras sõidukiga (sh lubatust suurema   massiga sõidukiga). Suurem vastutus sunnib ettevõtteid tõhusamalt kontrollima enda töötajate tegevust ning väheneb tõenäosus, kus veokijuhile antud tööülesannet ei ole võimalik  liiklusnõudeid rikkumata täita;

2)    tõhustada senist veokijuhtide sõiduvõimekuse kontrolli, rakendades sealjuures kaasaegseid sõiduvõimekuse hindamise meetodeid;

3)    kehtestada ka bussidele ja veokitele talverehvide kasutamise nõue;

4)    kehtestada nõue, et veokid oleks talvisel ajal varustatud lumekettidega ning neid talviselt ekstreemsetes ilmaoludes ka kasutataks.

LKF hinnangul tuleb autoettevõtjate massipiirangu suurendamise nõuet käsitleda laiemalt. Piirangute suurendamist saab kaaluda alles peale seda, kui teede seisukord ning liiklusohutusalane keskkond on selleks ette valmistatud. Vastasel korral on oht, et riski suurenemise tulemusena tekkivad kahjud ületavad autoettevõtete poolt prognoositud kasu.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee