Venemaa nõrkus annab Eesti sadamatele tööd

Arvestades kaubavahetuse prognoose, ei suuda Venemaa teenindada oma sadamate kaudu kõiki veoseid, mis tähendab, et kaupu jätkub ka Baltimaade sadamatesse, rääkis ASi Tallinna Sadam avalike suhete juht Sven Ratasepp.

Ratasepa sõnul on loogiline, et uue sadama tekkimine mõjutab samas regioonis tegutsevaid ja samu sadamateenuseid pakkuvaid sadamaid, kuid teisest küljest sunnib konkurents täiustama oma tööd, looma uusi tooteid, mis omakorda suurendab regiooni  konkurentsivõimet globaalselt turul ning tõstab seega kaubakäivet.

"Vaatamata Ust-Luga arengule, jäävad meie konkurentsieelised alles: sügav meri, aastaringne navigatsioon (99%), arenenud infrastruktuur ja logistikavõrk sadamast sihtpunktideni," sõnas Ratasepp, kelle sõnul tõepoolest masuuditerminali valmimine Ust-Lugas mõjutab ka Tallinna Sadamat, kui samas ei tekita neile muret. "Peale vedude panustavad meie operaatorid vedelveoste ladustamisele. Selleks juba ehitatakse uusi mahuteid. Pealegi oleme me võimalised merepõhja süvendamata ja lisaraha kulutamata teenindama suuri, kuni 300 000-tonniseid aluseid,"  nentis sadama esindaja.

Sellele vaatamata ei arvestata ainult Venemaa ekspordiga, vaid arendatakse uusi suundi, näiteks itta ja läände. "Konteinerid tarbekaupadega, Venemaale saatmiseks ettenähtud valmistoodangu komplekteerimine Tallinna Sadama tööstuspargis" tõi Ratasepp näiteid. "Konkurentsivõitluses võidab see, kes pakub parimaid logistikalahendusi, st laevaliine, sadamaid, terminale, raudteed, autovedusid ja kõike seda koos," ütles ta.