Ministrid kahandasid ka komisjoni plaani maksustada uue seadusega kõik Euroopa teed, jäädes 30 000kilomeetrise kiirteede võrgustiku juurde. Seni kehtis kiirteemaks 15 000 suuremal Euroopa kiirteel. Komisjon soovis paika panna ka, et keskkonnamaksu tulud investeeritaks keskkonnasõbralike mootorite arendamisse, aga seegi jäi liikmesriikide nõudmisel vabatahtlikuks.
Probleemiks jäävad liiklusummikudMaanteetransport vastutab 75% lämmastikoksiidi õhkupaiskamise eest ja liiklusummikutest põhjustatud kulude eest, mis moodustavad Euroopa Komisjoni hinnangul 1,1% ELi majandusest.
Uued reeglid pole liikmesriikide jaoks siduvad. Näiteks Saksamaa on öelnud, et kiirteemaksule autotranspordi konkurentsivõime säilitamiseks vähemalt esialgu keskkonnamaksu ei lisata. Pikemas perspektiivis tuleb Euroopa vedajatel siiski arvestada kõrgema veoautomaksuga.
Uue maksu kehtestamise üle on liikmesriigid vaielnud viimased kaks aastat. Erinevalt suurtest transiidimaadest olid maksu suhtes vähem entusiastlikud ELi ääreriigid, näiteks Iirimaa.
"See on suur samm edasi keskkonna säästmisel," ütles praeguse ELi eesistujamaa Belgia transpordiminister Etienne Schouppe.
ELi transpordivoliniku Siim Kallase sõnul on vaja taolist maksu selleks, et stimuleerida transpordiettevõtteid investeerima ökoloogilisematesse transpordivahenditesse, kirjutas stolitsa.ee. "Uued reeglid - see on kaasaegne signaal autoveoga tegelevatele ettevõtetele," ütles ta.
Ministrite otsust tervitas ka raudteetööstus. Lepe on samm edasi võrdsete tingimuste loomisel kõigi transpordiliikide jaoks, teatas Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühendus.