Kaitseministeeriumi sooviks on samuti Ämari lennuväli võimalikult kiiresti valmis ehitada. Kaitseminister Jaak Aaviksoo toonitas, et Ämari on ja jääb ennekõike sõjaväelennuväljaks.
"Mis puudutab tsiviillennuvälja, siis sellel on erinõuded ja ka tsiviil- ja sõjaliste kasutuste ühitamine on üsna keerukas. Sõjalennuvälja puhul on tegu relvadega ja selle ühitamine tsiviillennuväljaga on eraldi projekt, mis väärib ka eraldi arutamist ja arendamist," ütles Aaviksoo "Aktuaalsele kaamerale", kelle kinnitusel saab Ämari lennurada kasutada reisilennukite maandumiseks juba praegu, aga sel juhul peab tegu olema tõepoolest erandolukorraga.
Tallinna lennuvälja ametliku varulennuvälja staatuseni on Ämaril veel pikk tee käia, sest mingeid lepinguid pole selleks veel sõlmitud. Eelkõige tuleb Ämari lennubaas lõplikult valmis ehitada ja see peaks lõppema 2015. aastaks.
Seotud lood
Ämari lennuväljast võib pärast vajalike navigatsiooniseadmete soetamist ja mõnede ehituste valmimist saada Tallinna lennujaama esimene varulennuväli.
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.