DB Schenker Logistics investeerib Helsingi Vantaa lennujaama lähedusse uude keskusse ja kontorisse üle 700 mln krooni ehk 45 mln eurot. Ettevõttele on see ajaloo suurim investeering uue keskuse rajamiseks.
Investeeringut utsitab tagant praeguste ruumide kitsikus Metsälä piirkonnas, kus laienemisvõimalust ei ole. "See parandab nii meie turupositsiooni kui võrgustikku," kommenteeris Karl Nutzinger, Schenker AG juhtkonnast. "Helsingi projekt on ettevõtte ajaloos uue keskuse rajamiseks tehtud suurim investeering."
Esimeses etapis luuakse 280 meetri pikkune ladude kompleks Kiilasse. 25 000 ruutmeetrise valduse ehitus algab järgmisel kevadel, tööle hakkab keskus praeguste plaanide kohaselt 2012. aastal.
Lisaks plaanitakse koondada lennujaama lähedusse 41 000 ruutmeetrisesse logistikakeskusesse nii sise- kui välismaine auto- ja pakivedu ning lennu- ja ookeanivedude tegevused. Selle osa ehitus algab aasta hiljem ja peaks tööle hakkama 2014. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Uuel asukohal on suurepärased ühendused nii lennujaama kui uue Vuosaari sadamaga," selgitas asukohavalikut Göran Åberg, Oy Schenker East Ab tegevjuht.
Uus keskus arendatakse välja Dortmundi Tehnikaülikooliga - simulatsioonidega mängitakse läbi nii tegevused kui vee-, maa- ja energiakasutus.
Schenkeri Eesti üksus allub OY Schenker East ABle. Siinne ettevõte teenis eelmisel aastal 320 mln kroonise käibe juures 4 mln krooni kasumit. Näitajad kahanesid aastaga vastavalt 40 ja 85% võrra. Ettevõte maksis omanikutulu 22 mln krooni ja oli ekspedeerijate seas sellega viie suurema seas. Käibelt kuulub Schenker Eesti viie suurema ekspedeerimisfirma sekka.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aastal ca 4 miljonit kasumit ning 320 miljonit müügitulu teeninud AS Schenker allub edaspidi Saksamaal asuvale emafirmale Deutsche Bahn Mobility Logistics AG.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks