Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümnise kaotamine elavdaks kirjaveo äri
„Pikemas perspektiivis peaksid määrad kindlasti vähenema või ära kaduma,“ kommenteeris Konkurentsiameti sideteenistuse juhataja Margus Kasepalu. „Samas ei julge öelda, kas see juhtub täna või homme.“
Lihtkirja kandmise eest küsib valitsus täna teenusepakkujalt 2,3 ja täht- ning väärtkirjalt 18,9 krooni saadetise kohta. Kokku saadeti Eestis eelmisel aastal 41,2 mln kirja.
Maksemäär kehtib mullu aprillist, mil Eesti avas postituru ehk Eesti Post kaotas monopoolse rolli lihtkirjade edastamisel ning soovijaid said riigifirmaga konkureerivat teenust pakkuda, iga saadetise pealt maksu makstes. Kogutud maksu saab Eesti Post tagasi taotleda, et katta universaalse postiteenuse ehk postiteenuse kättesaadavuse kulusid.
Eesti Post hindas, turu avanemise ja kirjade monopoli kaotamise hinnaks 50-60 mln kadunud käibekrooni. Kirjade veos eelmisel aastal Eesti Postilt ca protsendi turuosa hauganud Express Posti tegevjuhi Sven Suurraidi hinnangul ei tähendaks maksemäära kaotamine mitte turuosaliste vahel jagamist, vaid selle võrra võiks hoopis kirja saatmise hind odavamaks muutuda.
„Ainult pooldame tasu kaotamise mõtet. Mida vähem monopoolsele, turgu valitsevale firmale tagasi peab maksma, seda selgem on turg. Sisuliselt maksab täna seda tasu ka Eesti Post, ainult et erinevalt teenusepakkujast saab ta osa sellest tagasi küsida ja see lahustub raharidadel,“ kommenteeri Suurraid. „Kas hind odavneks selle määra võrra, kindlalt lubada ei julge. Samas kui 100 000 kirja kuus saatev ettevõte teab maksu kadumisest, vaevalt ta hea meelega endist hinda pealt vaatab.“
Täna maksab äriklient Suurraidi sõnul ümbrikul umbes viis krooni, suurte koguste puhul ka vähem, kirja eest. „Ma ei ütle, et uus hind oleks 2,7 krooni, aga langeda ta võiks.“
„See on huvitav mõte, hetkel ei usu, et seda ettepankut üldse arutama hakatakse.“ kommenteeris maksumäära kaotamise ideed Eesti kulleriteenuste turuliider ning postiteenustes Eesti Posti kõrval teist kohta hoidev ent täna kirjakannet mitte pakkuv DPD Eesti juht Tarmo Tael. „Loomulikult oleme valmis lisama oma teenuste nimekirja teenuseid, mida kliendid meilt ootavad.“
Eesti Posti kirjateenuste käive kahanes postifirma andmeil esimesel poolaastal 15% võrra, Kasepalu andmeil kahanes lihtkirja edastamise maht sama palju. Suurraid kinnitab, et Express Posti mahud kukkunud ei ole – mullu veeti kaheksa kuuga 650 000 kirja, tänavu juba 800 000. „Kirjade turg on muidugi langev turg, aga kuskil jääb see langus seisma,“ selgitas Suurraid. „Meie eesmärk on kindlasti mahte kasvatada.“
Mis maksemäärast saab, saab Kasepalu sõnul otsustada jooksva aasta tulemusi kokku lüües. „Mõistlikum on aasta lõpuni ära oodata, siis saab vaadata, mida üldse teha annab. Vajadusel saab postivõrku ümber korraldada. Eesmärk on muidugi selge – võimalikult väikeste kuludega teenust pakkuda,“ selgitas Kasepalu. Aasta tulemusi läheb vaja ka andmete võrdlemiseks – postituru avanedes muutus ka universaalseks postiteenuseks loetud teenuste loetelu. Näiteks ei kuulu mullu aprillist kataloogist tellitud kaupade koju toimetamine sinna alla.
KOMMENTAAR
Maksu kaotamisel tuleb kulusid teisiti kompenseerida
Hetkel kuum
Ahti Kallaste
Eesti Posti juhatuse esimees
Universaalse postiteenuse (UPT) makse on kehtestatud eesmärgiga rahastada UPT osutamist juhul, kui kasutajatele kehtestatud taskukohane tasu ei kata osutamisega seotud põhjendatud kulusid. Et UPT osutamisele on seadusandlusega seatud kogu riigis ühtmoodi kehtivad minimaalsed nõuded nii teenusele ligipääsu kui kvaliteedi osas, siis maapiirkondades ei kata teenuse osutamise kulud sellest saadavaid tulusid.
Hetkel on seadusega sätestatud, et UPT kohustuse täitmisega seotud kulude katmisel osalevad kõik turuosalised (sealhulgas ka Eesti Post). Maksemäärade kaotamise korral satub ohtu eelkõige UPT osutamine maapiirkondades - tänane maksesüsteem tagab maaelanikele teenuse kättesaadavuse võrdselt linnaelanikega. Tänu UPT maksetele on võimalik hoida teenuse hinnataset üle-eestiliselt ühesugusena, kuigi teenuse osutamise kulud maapiirkonnas on oluliselt suuremad.
Seega juhul, kui otsustatakse maksed kaotada, tuleb riigil kui UPT osutamise tagajal leida muud ressursid/vahendid kulude katmiseks. Üheks alternatiiviks on teenuse kasutajatelt võetava tasu tõstmine tasemele, mis katab täielikult teenuse osutamisega tekkivad kulud - see võib tähendada aga hoopis mõningate teenuste (nt rahvusvaheliste saadetiste) hinna tõusu. Teiseks alternatiiviks on see, et riik maksab ise kinni ebamõistlikult koormavad kulud – nii tehakse mitmetes teistes riikides.
TAUST
- universaalne postiteenus (UPT) on postiteenuse osutamine kõigile kättesaadavalt Eesti territooriumil – siia alla kuuluvad kuni 2 kg kirisaadetised ning 20 kg postipakid, nii liht-, väärt- kui tähtsaadetisena Eestis ja rahvusvaheliselt.
- riik nõuab UPT kirjade veolt teenusepakkujalt 2,3 krooni lihtkirja ja 18,9 krooni täht- ja väärtkirjalt maksu. UPT postipakidelt maksu ei tule tasuda
- kogutud maksu saab endale taotleda Eesti Post, et kompenseerida UPT osutamist
- eelmisel aastal edastati Eestis konkurentsiameti andmete kohaselt ligi 27 mln siseriiklikku ja 6,8 miljonit rahvusvahelist UPT teenuse alla mahtuvad kirjasaadetist. Mõlemast grupist lõviosa ehk 95% moodustavad lihtkirjad.
- Postituru avanedes lisandusid Eesti Posti kõrvale kirjaturule kaks ettevõtet - Express Post ja D2D. Viimane lõpetas eelmisel aastal tegevuse.
Allikas: Äripäev
Seotud lood
Konkurentsiameti andmeil võib järk-järgult kaduda universaalse postiteenuse makse määr ka kirjade edastamiselt. Täna peavad 19 kroonini saadetise kohta ulatuvat tasu maksma ettevõtjad, kes soovivad mullu avanenud postiturul konkureerida.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul vähenevad peale kirjaturu ka teiste klassikaliste postiteenuste mahud ning universaalse postiteenuse kasutamine kuivab järjest kokku.
Konkurentsiamet tegi Eesti Postile ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtet alandama Express Postile pakutud juurdepääsutasusid.
AS Ekspress Grupp ja Eesti Meedia tahavad müüa ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva ettevõtte AS Express Post riigifirmale Eesti Post.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
3
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele