Autor: Rivo Sarapik • 23. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ekspordihinnaindeks tõusis tänavu juulis juuniga võrreldes 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 7,2%. Indeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus metalli-, rõiva- ja turbatootmises ning hindade langus ehitusmaterjalide ja mööblitootmises.

Impordihinnaindeks juuniga võrreldes juulis ei muutunud, eelmise aasta juuliga võrreldes kerkis 8,8% võrra.

Impordihinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam põllumajandussaaduste, naha, nahk- ja pabertoodete hinnalangus, samuti tekstiili, puidu ja puittoodete hinnatõus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmeil on augustis oodata väliskaubandusega seotud hindade arengus sarnaseid trende eelmise kuuga.

Aastaga tõusid tootjahinnad MKMi andmeil kõige rohkem metalltoodete tootmises (17%), kus aasta varem oli hindade langus üks suuremaid. Viimastel kuudel on kasvanud nõudluse tõttu tugevasti kerkinud metallide hinnad ja see jõuab omakorda metalltoodete hindadesse. Teistest harudest on suuremad muutused toimunud elektriseadmete tootmises (tootjahindade kasv 7,6%) ning mõningates toiduainetööstuse allharudes, nagu näiteks piimatoodete (+15,6%), jahu ja pagaritoodete tootmises (hinnad langenud ligikaudu 15%). Samuti jätkus paranenud nõudluse tõttu hinnatõus puidutööstuses (aastane kasv 4,4%).