Loksa Laevatehase AS lõpetas möödunud aasta 86,8 miljoni kroonise puhaskasumiga, 2008. aastal jäädi 12,7 miljoni krooniga kahjumisse.
2009. aastal moodustas Loksa Laevatehase müügitulu ligi 377 miljonit krooni, Käibe 40-protsendiline vähenemine aastatagusega (käive 2008. aastal 629 miljonit) võrreldes oli seotud nõukogu otsusega viia metalli omandisuhe üle emafirmale, nii ei kajastu müügitulus enam metalli müük. Metallijääkide müügitulu vähenes 66% seoses maailmaturu hindade langusega.
Puhaskasumiks kujunes pea 86,8 miljonit krooni. Kasumit mõjutasid puistlastilaevade ja militaarlaevade tellimuste täitmise lepingud, mis sõlmiti 2008. augustis, mil maailmaturuhinnad laevade tootmises olid kõrgel tasemel. Olulise osa andsid tuludesse ka tütarettevõtte Loksa Kinnisvara 1,6 miljoni kroonine kasum ja 1,85 miljoni kroonine intressitulu deposiitidest pankades, selgub ettevõtte majandusaruandest.
Keskmine töötajate arv mullu oli 588, aasta varem töötas Loksa Laevatehases 629 inimest. Tööjõukulud moodustasid 2009. aastal 164 miljonit krooni, kasvades aastaga 2,4%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänavu lõpevad ettevõttel puistlastilaevadele ja sõjalaevadele plokkide tellimused endisele emaettevõttele. Mullu augustis teatas A.P. Moller-Maersk laevaehituse üksuse sulgemisest Europast ja selle üleviimisest Hiinasse. Seega on laevatehase käesoleva aasta peamine eesmärk leida uued tellimused. Ka on võetud suund suuremahuliste metallkonstruktsiooni tootmisele nafta- ja gaasitööstuse, rasketööstuse ning infrastruktuuri projektide tarbeks.
Seotud lood
Mullu sügisel kolmest ettevõttest koosnevale konsortsiumile müüdud Loksa Laevatehase omanike hulgast lahkus OÜ Stako Diler.
Loksa Laevatehase nõukogu liige Andrei Akulistõi rääkis, et Stako Dileri lahkumine omanike hulgast ei ole seotud konflikti ega lahkhelidega ettevõtte arengu küsimustes.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.