Poole aastaga jäi kütusesektorist laekumata 360 mln krooni, mis ületab juba terve eelmise aasta tulemust. Maksuhalduri andmeil mitmekordistus kuue kuuga varifirmade arv.
Maksuhalduri andmetel on hinnanguline kahju eelarvesse laekumata käibemaksu näol kütusesektoris poole aastaga 360 miljonit krooni, mullu oli kahju kogu aasta peale 325 miljonit krooni.
Valdavalt kasutatakse Maksu- ja tolliameti konrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul pettustes diiselkütust. "Petuskeem toimib lihtsustatult öeldes nii, et kütus tuuakse aktsiisilattu ja aktsiisilaost müüakse kütus välja. Seejärel liigub nimetatud kütus läbi mitme vahendaja jaemüügi ettevõtetele. Varifirmade kaudu kütuse müügi eesmärk on hoida kõrvale riigimaksudest kas neid deklareerimata või siis deklareerides, aga mitte makstes riigimakse," selgitas Veermäe. "Maksude sissenõudmine on sellistelt firmadel üldjuhul võimatu, sest neil puudub vara."
Varifirmade kasvu iseloomustab tema sõnul majandustegevuse registris (MTR) kütusekäitlejate registreeringute arv. "Kui aastal 2008 registreeris end MTR-s keskmiselt 3 ettevõtet kuus, siis täna on see juba keskmiselt 13,6 ettevõtet kuus," lisas Veermäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maksuhalduri kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul tuuakse Lätist Eestise suurtes kogustes metalli ja kütust. Äri käib varifirmade kaudu.
Maksuhalduri kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul jõuab Lätist Eestisse skeemitatud vanametall pea kõigi turuosalisteni.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.