Maksuhaldur: Lätist skeemitatud metall jõuab pea kõigi turosalisteni

Maksuhalduri kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul jõuab Lätist Eestisse skeemitatud vanametall pea kõigi turuosalisteni.

Esimesel poolaastal jäi riigil pettuste ja varjamiste tõttu peamiselt vanametalli-, ehituse-, kütuse- ja puiduärist saamata üle poole miljardi krooni käibemaksu.

Maksuhaldur keskendub tänavu neljale pettusealtimale sektorile. Neist kütustega seotud pettused moodustavad saamata jäänud summast enam kui poole – poolaastaga jäi laekumata 360 mln krooni, mis ületab juba kogu eelmise aasta peale laekumata jäänud 325 mln krooni.

Lisaks kütusele vilistavad juba aastaid seadustele vanametalliga tegelejad. Tänavu analüüsitud 300 vanametalli ostu-müügiga tegelevast firmast kasutas pea iga teine ehk 41% aastail 2005.-2009. varifirmade arveid kogusummas 405 miljonit krooni. Sellest veerand kogunes Veermäe sõnul mullu.

„Kaup pärineb peamiselt füüsilistelt isikutelt või muudest riikidest, mistõttu ei saa kauba soetuselt sisendkäibemaksu arvestada,“ kommenteeris Veermäe põhjuseid. Maksuhalduri andmeil soetasid Eesti vanametalliga tegelevad firmad mullu Lätist kaupa 147 miljoni krooni eest, peamiselt värviliste metallide jäätmeid nagu vaske, alumiiniumi, messingut jm, kuid soetatakse ka musta vanametalli.

„Metallijäätmed liiguvad läbi väiksemate vahendajate lõppkokkuostjateni või soetavad viimased vanametalli ise otse Läti äriühingutelt. Eestis jäätmed töödeldakse see tähendab sorteeritakse, pressitakse, lõigatakse ja seejärel eksporditakse kas otse või läbi erinevate ELi riikide vahendajate Aasia turgudele,“ selgitas Veermäe.

Kui suured kogused kaupa sel moel liiguvad, ülevaade puudub, sest konkreetsed kogused selguvad tihti alles maksukontrollide käigus. Seda seetõttu, et kui sisendkäibemaksu summade arvestamiseks vormistatakse kauba soetus Lätist varifirmade nimel, siis jäetakse vastavad andmed deklareerimata.

„Kuna metallijäätmete ost-müük toimub tavaliselt läbi mitmete vahendajate, kusjuures kauba koguseid vahepeal töödeldakse ja sorteeritakse ümber, siis jõuavad Lätist pärinevad vanametalli jäätmed hinnanguliselt peaaegu kõigi valdkonnas tegutsevate ettevõteteni,“ lisas Veermäe. Valdkonnas kontrollib amet sel aastal peamiselt ostu-müügi tehingute ahelas osalevaid vahendajaid, et tuvastada vanametalli tegelik päritolu.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0502828
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.0023525
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102208
Filipiinide peeso PHP 59,01 0
Hiina jüaan CNY 7,61 0
Hongkongi dollar HKD 8,90 0
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,09 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 15939,78 0
Islandi kroon ISK 135,49 -0.0073801
Jaapani jeen JPY 125,52 0
Kanada dollar CAD 1,49 -0.0738354
LAV rand ZAR 15,87 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,45 0
Malaysia ringgit MYR 4,62 0
Mehhiko peeso MXN 21,70 0
Norra kroon NOK 9,76 0
Poola slott PLN 4,34 0
Rootsi kroon SEK 10,60 0
Rumeenia leu RON 4,76 0
Singapuri dollar SGD 1,53 0
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0115115
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0176305
Taani kroon DKK 7,47 0
Tai baht THB 35,51 0
Tšehhi kroon CZK 25,66 0
Türgi liir TRY 6,03 0
Ukraina grivna UAH 30,61 0
Ungari forint HUF 317,77 0
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0
Valgevene rubla BYN 2,42 0
Vene rubla RUB 74,12 0

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019