Autor: Rivo Sarapik • 12. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuhaldur: Lätist skeemitatud metall jõuab pea kõigi turosalisteni

Maksuhalduri kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul jõuab Lätist Eestisse skeemitatud vanametall pea kõigi turuosalisteni.

Esimesel poolaastal jäi riigil pettuste ja varjamiste tõttu peamiselt vanametalli-, ehituse-, kütuse- ja puiduärist saamata üle poole miljardi krooni käibemaksu.

Maksuhaldur keskendub tänavu neljale pettusealtimale sektorile. Neist kütustega seotud pettused moodustavad saamata jäänud summast enam kui poole – poolaastaga jäi laekumata 360 mln krooni, mis ületab juba kogu eelmise aasta peale laekumata jäänud 325 mln krooni.

Lisaks kütusele vilistavad juba aastaid seadustele vanametalliga tegelejad. Tänavu analüüsitud 300 vanametalli ostu-müügiga tegelevast firmast kasutas pea iga teine ehk 41% aastail 2005.-2009. varifirmade arveid kogusummas 405 miljonit krooni. Sellest veerand kogunes Veermäe sõnul mullu.

„Kaup pärineb peamiselt füüsilistelt isikutelt või muudest riikidest, mistõttu ei saa kauba soetuselt sisendkäibemaksu arvestada,“ kommenteeris Veermäe põhjuseid. Maksuhalduri andmeil soetasid Eesti vanametalliga tegelevad firmad mullu Lätist kaupa 147 miljoni krooni eest, peamiselt värviliste metallide jäätmeid nagu vaske, alumiiniumi, messingut jm, kuid soetatakse ka musta vanametalli.

„Metallijäätmed liiguvad läbi väiksemate vahendajate lõppkokkuostjateni või soetavad viimased vanametalli ise otse Läti äriühingutelt. Eestis jäätmed töödeldakse see tähendab sorteeritakse, pressitakse, lõigatakse ja seejärel eksporditakse kas otse või läbi erinevate ELi riikide vahendajate Aasia turgudele,“ selgitas Veermäe.

Kui suured kogused kaupa sel moel liiguvad, ülevaade puudub, sest konkreetsed kogused selguvad tihti alles maksukontrollide käigus. Seda seetõttu, et kui sisendkäibemaksu summade arvestamiseks vormistatakse kauba soetus Lätist varifirmade nimel, siis jäetakse vastavad andmed deklareerimata.

„Kuna metallijäätmete ost-müük toimub tavaliselt läbi mitmete vahendajate, kusjuures kauba koguseid vahepeal töödeldakse ja sorteeritakse ümber, siis jõuavad Lätist pärinevad vanametalli jäätmed hinnanguliselt peaaegu kõigi valdkonnas tegutsevate ettevõteteni,“ lisas Veermäe. Valdkonnas kontrollib amet sel aastal peamiselt ostu-müügi tehingute ahelas osalevaid vahendajaid, et tuvastada vanametalli tegelik päritolu.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077