Kas majanduskasv võib mingite tegurite tõttu taas langeda või on lootust stabiilsusele ja kui, siis millal?
On lootust stabiilsele mõõdukale kasvule. Rootsi (meie oluline partner) püstitab kasvurekordeid. Venemaa majandus kasvas üle 5%. Aasia kasvab jälle ennaktempos. Murelikuks teeb USA tööpuuduse edasine kasv ja elavnemise venimine. Kui miski peaks praegu globaalset kasvu ohustama, siis USA uus võimalik langus või paigaltammumine. Aga mina olen optimistlik.
Kas pole mitte naeruväärne rääkida mingist majanduskasvust, kui võrdleme ennast eelmise aasta sama kvartaliga, kus majandus kukkus 17%?
Mitte 17 vaid 16,1%. Ja seda asjaolu mainisin ma juba ühes oma esimestest vastustest. Alati on oluline vaadata, milline on võrdlusbaas.
Meie tänane plusskasv põhineb suuresti välisnõudlusel, peamiselt Soome-Rootsi suunal. Samas on need riigid oma majandust ergutanud laenude kaudu, mille maksavad kinni kokkuvõttes maksumaksjad. Eesti pole laenu võtnud ja nüüd laseb liugu Soome-Rootsi maksumaksja kukil! Kas oleks õige Eestit võrrelda siinjuures väikese Ida-Euroopa vargapoisiga, kes uhkeldab varastatud asjaga?
Eks me siin väikestviisi Rehepappi teeme jah :-) Aga see ei ole juba meie süü. Probleem on tervikuna tõesti sügavam. Lääneriigid on asunud end valitsuste abipakettide kaudu august välja laenama. See on tõsi. Meie ülesanne saab olla piisavalt paindlik oma tootmise ümberkorraldamisel, et kui välisnõudlus kasvab, siis seda rahuldada. Ja Eesti on II kvartalis tõestanud, et ta on (vähemalt osaliselt) sellega hakkama saanud, Teda selle eest laita oleks ülekohtune.
Kas olete märganud mingeid tuntavaid struktuurimuudatusi Eest majanduses - peaks ju just see olema asi, mida MASU plusspoolele kirjutada?
Ma ei ole oma silmaga märganud, aga on märke, et need muudatused on toimunud. 2009 sai Eesti lahti 28%-st oma töötlevast tööstusest (Rootsi ja Soome umbes viiendikust). Kui nüüd oli II kvartali majanduskasvu olulisimaks allikaks just töötleva tööstuse eksport, siis ei saa see olla märk muust kui just selles sektoris toimunud olulistest struktuurimuudatustest.
Milleks ei räägita meil majanduses varitseva topelttipu ohust nii nagu seda tehakse välisuudistes? Selle võimalikksest on kõnelenud nt USA ja Suurbritannia riigipankade juhid. Ja kui see peaks olemasolevate märkide järgi nii minema, siis mida see kaasa toob? Meil hämatakse rõõmsalt masu lõpust, samas kui tõsised majandusanalüütikud maailmas viitavad muule?
Ma väidaksin vastupidist. Eilsed ootamatud uudised II kvartali kasvust näitasid, et enamus eksperte (mina sh) olid olnud liiga pessimistlikud prognooside tegemisel. Kas uus langus on võimalik? Kindlasti on! Kas see sõltub meist? Vaevalt!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.