Autor: Rivo Sarapik • 12. august 2010

Arrak: terendab stabiilne kasv

Mainori Kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak ennustab teises kvartalis tulnud majanduskasvule jätkumist. Senisest aeglasemas tempos. 

Mainori Kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak vastas täna aripaev.ee lugejate küsimustele. Valik küsimusi-vastuseid.

1. Kas kasv jätkub ka järgmistes kvartalites? Suurem või väiksem 3,5st protsendist? 2. Millest kasv/kahanemine enim sõltub? 3. Kuivõrd saab Eesti riik või ettevõtja üldse teha midagi olukorras, kus oleme muu ilma arengutega nii tugevalt seotud. 4. Kuidas kasv Teid on puudutanud, kas näiteks tarbite (3,5% võrra) rohkem?

1. II kvartali 3,5% kasv oli kõigile üllatuseks ja tulenes: a) välisteguritest - meie põhiliste kaubanduspartnerite kasvust (eriti Rootsi), mis toetas meie eksporti, b) madalast võrdlusbaasist, kuna 2009. a. II kvartal oli majanduslanguse põhi - 16,1%. Seega usun, et positiivne kasv jätkub, ent palju mõõdukamalt kui II kvartalis. 2. Eesti puhul, mis on väike ja avatud riik sõltub kasv eelkõige välisteguritest ja teiseks tootlikkusest. Tootlikkus näitab paranemist, kuna II kvartali lisaväärtus kasvas koguni 10%. Väliskeskkonnaga on sellised lood, et Euroopa valitsused on võlakriisis asunud kulusid kärpima ja seetõttu Euroopa majanduskasv eriti kiir ei saa olema. Järelikult on ka Eestis oodata lähiaastatel mõõdukat kasvu. 3. Eesti riik saab tagada stabiilse majandus-, sh maksukeskkonna, ettevõtjad saavad investeerida uutesse tootlikumatesse tehnoloogiatesse. 4. Viimane kasvunäitaja ongi selline, mis tarbimist ei ole puudutanud. Eksport ja elektrienergia kasvanud müük ei ole aidanud jooksvalt sisetarbimist kasvatada. Vastupidi - jaekaubanduse käive on endiselt kahanenud.

Kas majanduskasv võib mingite tegurite tõttu taas langeda või on lootust stabiilsusele ja kui, siis millal?

On lootust stabiilsele mõõdukale kasvule. Rootsi (meie oluline partner) püstitab kasvurekordeid. Venemaa majandus kasvas üle 5%. Aasia kasvab jälle ennaktempos. Murelikuks teeb USA tööpuuduse edasine kasv ja elavnemise venimine. Kui miski peaks praegu globaalset kasvu ohustama, siis USA uus võimalik langus või paigaltammumine. Aga mina olen optimistlik.

Kas pole mitte naeruväärne rääkida mingist majanduskasvust, kui võrdleme ennast eelmise aasta sama kvartaliga, kus majandus kukkus 17%?

Mitte 17 vaid 16,1%. Ja seda asjaolu mainisin ma juba ühes oma esimestest vastustest. Alati on oluline vaadata, milline on võrdlusbaas.

Meie tänane plusskasv põhineb suuresti välisnõudlusel, peamiselt Soome-Rootsi suunal. Samas on need riigid oma majandust ergutanud laenude kaudu, mille maksavad kinni kokkuvõttes maksumaksjad. Eesti pole laenu võtnud ja nüüd laseb liugu Soome-Rootsi maksumaksja kukil! Kas oleks õige Eestit võrrelda siinjuures väikese Ida-Euroopa vargapoisiga, kes uhkeldab varastatud asjaga?

Eks me siin väikestviisi Rehepappi teeme jah :-) Aga see ei ole juba meie süü. Probleem on tervikuna tõesti sügavam. Lääneriigid on asunud end valitsuste abipakettide kaudu august välja laenama. See on tõsi. Meie ülesanne saab olla piisavalt paindlik oma tootmise ümberkorraldamisel, et kui välisnõudlus kasvab, siis seda rahuldada. Ja Eesti on II kvartalis tõestanud, et ta on (vähemalt osaliselt) sellega hakkama saanud, Teda selle eest laita oleks ülekohtune.

Kas olete märganud mingeid tuntavaid struktuurimuudatusi Eest majanduses - peaks ju just see olema asi, mida MASU plusspoolele kirjutada?

Ma ei ole oma silmaga märganud, aga on märke, et need muudatused on toimunud. 2009 sai Eesti lahti 28%-st oma töötlevast tööstusest (Rootsi ja Soome umbes viiendikust). Kui nüüd oli II kvartali majanduskasvu olulisimaks allikaks just töötleva tööstuse eksport, siis ei saa see olla märk muust kui just selles sektoris toimunud olulistest struktuurimuudatustest.

Milleks ei räägita meil majanduses varitseva topelttipu ohust nii nagu seda tehakse välisuudistes? Selle võimalikksest on kõnelenud nt USA ja Suurbritannia riigipankade juhid. Ja kui see peaks olemasolevate märkide järgi nii minema, siis mida see kaasa toob? Meil hämatakse rõõmsalt masu lõpust, samas kui tõsised majandusanalüütikud maailmas viitavad muule?

Ma väidaksin vastupidist. Eilsed ootamatud uudised II kvartali kasvust näitasid, et enamus eksperte (mina sh) olid olnud liiga pessimistlikud prognooside tegemisel. Kas uus langus on võimalik? Kindlasti on! Kas see sõltub meist? Vaevalt!

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077