Autor: Signe Sillasoo • 10. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saarendi sõnul jäävad võlgu Eesti ettevõtted ja põhiliselt väiksemad firmad, kellega pikaajaline koostöökogemus puudub.

“Paljud tahavad väga pikki maksetähtaegu, mida transpordis on väga raske aktsepteerida. Sest täna küsivad kütusemüüjad transpordifirmadelt juba ettemaksu. Kui mina pean kütuse eest ette maksma ja klient tahab minult 45-päevast maksetähtaega saada, siis on suhteliselt keeruline majandada,” sõnas ta. Ja kui firmadele pidevalt meelde ei tuleta arvete tasumist, siis minnaksegi tema sõnul maksetähtaegadest väga pikalt üle.

“Üldiselt meie püüame vältida selliseid tänavalt tulnud kliente, kes võivad pakkuda küll väga hea raha. Parem on ebakindluse korral juba mitte teha. No ja alati on võimalik kliendi kohta väike uuring teha, et teada saada palju tal maksevõlgnevusi on. Nendel firmadel, kellel makseraskusi on, oleme palunud teha lihtsalt ettemaksu,” selgitas Saarend.

Plangi Transi omaniku ja juhi Urmas Plangi sõnul lokkab maksekultuuritus aga Euroopas: “Kohalikud Eesti maksjad on suhteliselt korrektsed. Kõik, mis puudutab aga muud Euroopat, siis transpordisektor on küll viimane, kellele makstakse,” mainis ta. Maksetähtaegadest sõidetakse julmalt üle ja rahasid tuleb oodata 30-45 ettenähtud päeva asemel tema sõnul sageli 90-120 päeva. Selliselt käituvad Plangi sõnul paljud Saksamaa, Belgia, Hollandi ja eriti Taani ettevõtted.