SKP kasvu taastumine on ühelt poolt välisnõudluse kasvu ning teisalt nõrga sisenõudluse tõttu endiselt heitlik, nendib Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Statistikaameti kiirhinnangul oli esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) mullu sama perioodiga võrreldes 2,3 protsenti väiksem. Langus oli sama suur ka 2009. aasta neljanda kvartaliga võrreldes
Esimese kvartali SKPd mõjutas positiivselt ennekõike ekspordikasv. Kaupade eksport jooksevhindades suurenes mullusega võrreldes ligi kuuendiku võrra. Ootuspäraselt vähendas esimese kvartali SKPd nende varude kasutamine, mis soetati möödunud aasta lõpul enne jaanuari maksutõusu.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööstuse ressursid jätkuvalt alarakendatud, aprillis oli neist kasutusel kaks kolmandikku. Seetõttu puudub enamikus tööstusharudes vajadus lisainvesteeringuteks, et praegust nõudlust teenindada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kulude kärpimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks tehtud ümberkorraldused ettevõtluses on tootlikkust ja kasumlikkust suurendamas. See loob eeldused uue investeerimistsükli alguseks. Et vältida tulevikus tekkida võivaid kasvuraskusi, on ettevõtetel õigeaegselt vaja piisavaid rahastamisvõimalusi tootmisvõimsuse säilitamiseks või suurendamiseks.
Kodumaine inflatsioonisurve on tagasihoidliku eratarbimise tõttu jätkuvalt madal. Kasvav tööpuudus tõi esimeses kvartalis kaasa kasutatava tulu languse, mistõttu madalseis jaemüügis jätkus. Kuigi registreeritud töötute arv aprillis juba vähenes, püsib tööpuudus suur. Seetõttu ei ole lähiajal oodata eratarbimise märkimisväärset taastumist.
Esimese kvartali majanduskasvuga on kooskõlas Eesti Panga kevadprognoos, mille kohaselt kujuneb 2010. aasta majanduskasvuks 1 protsent.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.