Siim Sultson • 23. aprill 2010
Jaga lugu:

Veebruari ekspordi-impordi kasv saab märtsis vunki juurde

Võrreldes aasta tagusega, veebruaris veerandi paisunud eksporti ja kümnendiku paisunud importi vedasid jõudsalt naftasaadused. Märts toob kasvule lisa, teatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Veebruaris toimusid kaubavahetuses positiivsed muutused. Statistikaameti andmetel kiirenes ekspordi aastane kasvutempo 24%ni, mis oli üle kahe korra kõrgem jaanuarikuu näitajast.

Ekspordi reaalkasv oli juba paari protsendipunkti võrra madalam, sest aasta algusest on ekspordihinnad pöördunud taas tõusuteele. Kuigi tugeva kasvu taga on ennekõike eelmise aasta madal võrdlusbaas, võib täheldada ka majandusaktiivsuse tõusu välisturgudel, mis suurendab nõudlust Eesti kaupade järele. Seda kinnitab ka jaanuarikuust viiendiku võrra suurem eksport.

Üle pika aja kasvas aastaga ka impordi maht (9%), hindade tõusu tõttu oli reaalkasv vaid 3%. Kuises võrdluses suurenes import 12%.

Tänu ekspordi ennakkasvule impordi ees muutus kaubavahetuse bilanss esmakordselt positiivseks 138 miljoni krooniga. Seda võib pidada esialgu ühekordseks nähtuseks, mille taga oli varasematel perioodidel sissetoodud mineraalsete kütuste suuremahuline väljavedu.

Veebruaris kasvas mineraalsete toodete eksport aastataguse perioodiga võrreldes peaaegu 2,5 korda.

Kiire kasvu taga oli eelkõige naftasaaduste väljaveo järsk suurenemine, samas oli ka elektri eksport kaks korda suurem kui aasta varem. Mineraalsed kütused tõusid Eesti tähtsaimaks ekspordiartikliks juba 2009. aasta detsembris, selle aasta veebruaris ulatus nende osatähtsus koguekspordis juba 30%ni.

Samal ajal kasvas puidu ja puittoodete eksport aastases võrdluses veerandi ulatuses. Ligi viiendiku võrra oli suurem muude tööstuskaupade (sh mööbel ja selle lisandid, puitmajad), puitmassi ja pabertoodete ning plast- ja kummitoodete väljavedu. Enam kui kümneprotsendilist kasvu näitasid veel paljud teised ekspordi kaubagrupid. Masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete eksport püsis veel langustrendil.

Ka impordis olid veebruaris suurima osatähtsusega mineraalsed tooted (23%), nende sissevedu kasvas aastaga ligi poole võrra.

Tugev kasv oli veel puidu ja puittoodete ning plast- ja kummitoodete impordil. Üle pika aja suurenes aastases võrdluses masinate ja seadmete, metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu (võrdselt ligi kümnendiku). See annab märku mõningasest nõudluse kosumisest nii siseturul kui ka eksporditurgudel.

Märtsis on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude edasist kasvu, sest aastatagune võrdlusbaas on endiselt madal. Meie olulisemate kaubanduspartnerite majandususaldusindeks on jätkuvalt tõusuteel.

Soomes, Rootsis ja Saksamaal jõudis märtsis majandususaldus juba ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Märtsis oli Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator samuti märgatavalt paranenud (-4 punkti), aasta tagasi oli vastav näitaja -33. Samal ajal oli kümnendikul ettevõtetest eksporttellimusi üle tavalise taseme, 46%-l jäid tellimused tavapärasele tasemele ja 44%-l oli tavalisest vähem tellimusi.

 

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt