Surve tootjahindade kasvuks püsib

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest ligi 80% prognoosis müügihindade püsimist järgneva kolme kuu jooksul muutumatuna. Hindade langust ootavate ettevõtete osatähtsus on viimastel kuudel pidevalt vähenenud, tasapisi on aga küsitletute seas suurenenud hindade kasvu prognoosivate ettevõtete hulk.

Märtsis jätkus ekspordihindade kasvu kiirenemine aastases võrdluses (2,6%ni), kuid kasvutempo pidurdus märgatavalt ja veebruariga võrreldes olid hinnad keskmiselt 0,4% madalamad. Majanduskliima paranemine välisturgudel on võimaldanud Eesti eksportööridel taas tõsta oma eksportkaupade hindu, kuid tugevas konkurentsis on seda raske teha. Kuigi siseturg taastub aeglasemalt kui välisnõudlus, on maailmaturu üldisest konjunktuurist tingituna impordihindade kasvutempo olnud kiirem ja aastases võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 8,6%. Eelmise kuu tasemest olid impordihinnad 1% võrra kõrgemad.

Aastases võrdluses tõusid märtsis kõige enam ekspordihinnad metallitootmises (15%), kümnendiku ulatuses olid kõrgemad põllumajandussaaduste hinnad ning 5% võrra kasvasid hinnad kummi- ja plastoodete tootmises. Suurimas languses (-5%) oli jätkuvalt palgi ekspordihind, samas langustempo on pidurdunud oluliselt. Teiste tegevusalade hinnamuutused jäid sarnaselt tootjahindadele kolme protsendi piiridesse.

Impordihindade tõusu mõjutasid mätsis jätkuvalt enim naftassaadused, sest nende aastatagune võrdlusbaas oli veel madalal tasemel. Naftasaaduste sisseveo hinnad tõusid aastaga 60%. Ligi viiendiku võrra tõusid aastaga impordihinnad metsamajanduses, kuid nende osatähtsus keskmise hinna kujunemisel on väike. Puittoodete sisseveohinnad tõusid aastaga kümnendiku võrra. Sesoonsusest tingituna tõusid kuises võrdluses põllumajandussaaduste impordihinnad samuti ligi kümme protsenti.

Järgneval kuul võib impordihindu kergitada taas nafta maailmaturuhinna muutus. Ka võib oodata ekspordihindade mõningast survet ülespoole tingituna toormehindade tõusust.