Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööjõukulu näitas logistikas viimases kvartalis kasvu
Keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus ulatusid veonduses-laonduses IV kvartalis vastavalt 12 625 ja 17 136 kroonini. Samad näitajad tunnis moodustasid 70,63 ja 105,92 krooni. Vahe eelmise kvartaliga ulatub paari protsendini.
Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes aga on kulud ja tasud langenud umbes kümnendiku võrra.
Keskmine brutokuupalk ulatus mullu IV kvartalis 12 259 krooni ja brutotunnipalk 74,25 kroonini, teatab Statistikaamet. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 6,5% ja brutotunnipalk 6,7%.
Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. 2009. aasta I kvartalis oli langus 1,5%, II kvartalis 4,4% ja III kvartalis 5,9%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes IV kvartalis 4,6%. 2009. aasta I , II ja III kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5%, 4,1% ja 4,9%. Detsembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,5% vähem kui 2008. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,9%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,7%).
Brutokuupalk langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (15,9%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (6,6%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,1%). Brutotunnipalk langes kõige enam ehituses (13,8%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 12 226 krooni, novembris 11 891 krooni ja detsembris 12 662 krooni.
2009. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 730 krooni ja tunnis 109,05 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,9% ja 6,7% 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (5,1%) ja kinnisvaraalases tegevuses (2,6%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (14,6%).
Hetkel kuum
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2008 aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (5,1%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3,5%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (13,9%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.
Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Seotud lood
Tööturu kohandumise ja tagasihoidliku sisetarbimise tingimustes alanes keskmine palk 2009. aasta neljandas kvartalis üle 6 protsendi. Palgakulude vähenemist mõjutas ka väiksem töökoormus ja tulemustasude alanemine.
Transpordi Ametiühing soovitab taastuvale inflatsioonile ja majanduskasvule viidates alustada palkade taastamist juba selle aasta lõpus. Kunstlik palga madalal hoidmine tõmbab töötajad ära kiiremini taastuvatesse Soomesse ja Rootsisse.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.
Enimloetud
1
3
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Viimased uudised
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Konverentsid
Hetkel kuum
Mis firmal tegid tööjõumaksud suurima kasvu?
Kui suure tõusu saab ausalt naftahinna arvele panna?
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele