Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp kutusub maist Eesti vedajaid naaberriikidesse vallutustele.
Seoses uute kabotaazhireeglite kehtima hakkamisega mais muutub siinne veoturg vabale konkurentsile avatuks. Ühelt poolt toob see hirmu - et, oi, mis nüüd saab, kohe ju naabrid siin ja siis läheb kodu-Eestis aadrilaskmiseks. Kuid asjal on ka teine tahk.
"See on nagu force majeure, ega selle vastu ei saa. Selle vastu hakkamine on kui vastu tuult sülitamine. Nüüd tuleb uue süsteemiga kohaneda," iseloomustas Kuldkepp maist avaneva turu olukorda.
ERAA peasekretär samas selles muutuses midagi halba ka ei näe. Midagi diskrimineerivat siin pole, turg on ju lahti kõigile ja - milleks jääda koju kurvalt käppa imema, kui võiks ju hoopis ise minna vallutama. "Võiksime minna ise vallutma," pakkus Kuldkepp, " eks nüüd ole võimalikke tulijaid Lätist ja Soomest, kuid meie poisid juba toimetavadki Lätis. Meie vedajad on tublid, enamsti on neil suuremad firmad," uskus ta Eesti vedajate edusse piiri taga.
"Kui kardame, siis oleme viletsad," manitses Kuldkepp julgusele.
Samas ta välisvedudele siin muutust ei näe, küll aga siseveo sektoris, kuid, tea, kas sealgi on välismaalastel pikka pidamist. "Mina ei usu, et nad tulevad hindu alla lööma. Ega meie vedajad siis kallimad ole," kummutas ta müüdi odavast ja ähvardavast välisvedajast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid
jõudsid täna Luxembourgis toimuval transpordi, telekommunikatsiooni ja
energeetika nõukogul pärast pikki vaidlusi kokkuleppele, mille järgi
kehtestatakse ELi piires rahvusvaheliste kabotaaž- ehk sisevedude jaoks ühtne
kord.
Soome ja Belgia võtsid vastu kabotaažvedusid puudutavad reeglid.
Euroopa Liit nõustus avama riiklikud maanteeveoturud konkurentsile. Ühe ELi liikmesriigi veofirma võib nüüd kaupu peale võtta ja kohale toimetada ka teises liikmesriigis.
ERAA teatel tõlgendab Suurbritannia kabotaažveo mõistet Euroopa Liidu määrusest erinevalt.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.