Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriauto edumootoriks või muidu
"Meie potentsiaal selles sektoris on täiesti olemas ja elektriautode tarkvara ja teenuste-süsteemide loomisest võib saada üks Eesti uue majanduskasvu võti," kiitis takka ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
"Koos teiste ettevõtetega, kelle teenuseid me kasutame, looksime hulga töökohti. Kui toota autosid kohapeal, tuleb see odavam, kui neid sisse osta – viimasel juhul tõstab transport sõidukite hinda teinekord viiendiku võrra," uskus ettevõtja ja hurjutas eestlasi luksusjanu ja raiskamise eest. Seda ilmestab fakt, et praegu on registreeritud kokku vaid neli-viis elektriautot, lisas ta.
Randma andmetel maksab elektriauto sõidukilomeeter 40 senti, kokkuhoidlikul kütust põletaval autol aga üks kroon ja 20 senti. Seetõttu näeb mees tulevikku ka elektrilisel ühistranspordil ja postisõidukitel. "Praegu võivad bussid ühe laadimisega sõita kuni 300 kilomeetrit," seletas ta. "Arvan, et bussipargi ümberehitamine elektri peale maksaks umbes 300 miljonit. Samas hoiaks bussid aastas sõidukulude pealt kokku 40 miljonit, nii et kuue aastaga oleks investeering tasa teenitud," maalis Randma kauneid visioone.
Randma kinnitusel oleks huvi suurem, kui elektriautod oleks riiklik prioriteet: "Riigiasutused võiksid võtta kas või linnas sõitmiseks kasutusele elektrisõidukid ja vabastada need maksudest. Nii näitaks riik eeskuju ja looks eelduse, et ka rahvas elektriautosid üha rohkem kasutama hakkaks."
Meie naaberriikides on elektritranspordi eelisarendamine pigem reegel kui erand, ütles Randma. "Norra on naftamaa, ometi tegutseb seal kaks suurt elektriautode tööstust," nentis ta. "Elektrisõidukid on Norras vabastatud ummiku-, käibe- ja impordimaksust, need võivad tasuta parkida ja kasutada ühistranspordi radu. Samuti on välja arendatud suur laadimispunktide võrgustik. Eri soodustusi on teinud ka Soome, Rootsi, Taani ja Holland." Nii plaanib Stockholm avada sada avalikku laadimispunkti, Helsingis avati esimene selline tänavu. Selle aasta maikuust on Helsingis võimalik sõita ka elektrilise taksoga.
Randma kinnitusel oleks huvi suurem, kui elektriautod oleks riiklik prioriteet: "Riigiasutused võiksid võtta kas või linnas sõitmiseks kasutusele elektrisõidukid ja vabastada need maksudest. Nii näitaks riik eeskuju ja looks eelduse, et ka rahvas elektriautosid üha rohkem kasutama hakkaks," oli ta kindel.
Praegu plaanib ZEV alustada elektriautode masstootmist hoopis Hiinas. "Hiinlased on olnud meie elektriautost väga huvitatud,» lausus Randma. «Sel juhul läheks enamik toodangust samuti teistesse riikidesse," teatas Randma ähvardavast perspektiivist.
Eelmisel nädalal avas linn Vabaduse väljaku maa-aluses parklas Eesti esimese avaliku ja tasuta elektriautode laadimise koha.
Seotud lood
Infopanga kuldpaketti on lisandunud uus võimalus — ettevõtete finantsandmete võrdlusgraafikud. Nüüd saad ühe ettevõtte infokaardil lisada võrdlusesse teised huvipakkuvad ettevõtted ning vaadata nende kvartaalseid ja aastaseid näitajaid kõrvuti samadel graafikutel.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele