Nordea: Põhjamaade ekspordil head väljavaated

Nagu oodatud, süvenes majanduslangus Eestis teises kvartalis veelgi, järsku langust jätkasid teises kvartalis näiteks sisenõudlus ja eksport. Majanduse kokkutõmbumine küll süvenes, kuid aeglasemalt kui eelnenud kvartalites. 2009. aastal langeb SKP eelmise aasta tasemelt tõenäoliselt siiski lausa 14%. Eeldame SKP languse jätkumist ka 2010. aastal, kuid surutis leeveneb, kui taastub näiteks ekspordinõudlus.

Isegi kui maailmamajandus taastub oodatust kiiremini, jäävad sisenõudlus ja investeeringud järgmise paari aasta jooksul tagasihoidlikuks. Majandus peaks uuesti kasvule pöörduma 2011. aastal, kuid kasv jääb märgatavalt madalamaks kui viimasel paaril aastal. Valitsuse toetusmeetmete, näiteks käibemaksu tõusu ja avaliku sektori palkade vähendamise eesmärgiks on hoida eelarvepuudujääk 3% piires SKPst, mis lubaks Eestil 2011. aastal Euroopa rahaliiduga ühineda. Analüütikute arvates on tänavuse esimese poolaasta järel see eesmärk aga raskemini saavutatav ning eurole ülemineku plaanid võivad edasi lükkuda aastani 2013.

„Eurole üleminek sõltub meie endi jõupingutustest ja teema tähtsusest. Oluline on erinevate huvigruppide kokkulepe, ühine arusaam ja kinnitus, et eurole üleminek on vajalik. Lisaks sellele on ääretult oluline eurotsooni liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide toetus ja kinnitus meie europüüdlustele,“ ütles Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft. „Sest lõppotsus meie kõlblikusest ja valmisolekust euro kasutusele võtmiseks tehakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Ülemkogu poolt,“ lisas Kraft.

Torm, mis on Taani majandust umbes poolteist aastat räsinud, paistab vaibuvat. Maailmamajanduse paranenud väljavaated parandavad ka Taani ekspordiväljavaateid ning finantsturgude olukorra järk-järguline paranemine on mõjutanud ka Taanit ning toonud kaasa intressimäärade languse. 2009. aasta teises pooles ja 2010. aastal hakkab ilmnema ka valitsuse päästepakettide mõju. Vältida ei saa siiski töötuse edasist järsku suurenemist.

Suure ekspordisektoriga Rootsi majandus sai eelmisel aastal toimunud rahvusvahelise kaubanduse krahhis tugevalt kannatada. Nüüd on näha märke, et Rootsi võib tänu maailmamajanduse tervenemisele ning rahapakkumise kiirele suurenemisele kodus kriisist võrdlemisi kiiresti väljuda. Näitajad viitavad tööstussektori olukorra paranemisele käesoleva aasta jooksul. Majapidamiste planeeritud suuremat tarbimist toetab suhteliselt kõrge säästude määr. Rootsi riigieelarvele avaldavad negatiivset mõju nii pidev töötuse kasv kui jätkatavad maksupoliitilised meetmed.

Majanduslangus Norras on lõppenud. Pärast kaks kvartalit kestnud majanduslangust on kasv 2009. aasta teises kvartalis taas napilt positiivne. Intressimäärade suure langetamise toel kiireneb tarbimise kasv. Suurem majanduskasv eksporditurgudel, suuremahuliste investeeringute jätkuv tagamine naftasektoris ning avaliku sektori oluline kasv aitavad majanduskasvule samuti kaasa. Töötuse määr on tõusuteel, kuid paistab, et olukord stabiliseerub siiski 2010. aastal.

Soome majandus tõmbus talvel järsult kokku, eriti seoses ekspordi suure vähenemisega. Kevade saabumisega hakkas aga paistma üha enam märke majanduse stabiliseerumisest. 2009. aasta teises pooles näeme tänu rahvusvahelise kaubanduse elavnemisele Soome olukorra märgatavat paranemist. Tõus ei kesta siiski kaua, kui lõppnõudlus eksporditurgudel ei taastu. Järgmisel paaril aastal võib oodata mõistlikku majanduskasvu. Tööturu olukorra paranemist pole oodata enne 2010. aasta keskpaika.

Oodatust sügavam majanduslangus Lätis jätkub. Aasta lõpuni on Läti majandus haavatav, sest nii kodumaine kui välisnõudlus püsivad tagasihoidlikena ja kas valitsuse meetmed hakkavad mõju avaldama. 2010. aasta peaks tulema helgem, seoses üleilmse majanduse taastumise toetusega ekspordisektorile. Suvised spekulatsioonid Läti lati devalveerimisest on tänu välistoetusele hajunud. Lati devalveerimine on Nordea hinnangul ebatõenäoline, kui palgad ja hinnad jätkuvalt alanevad ja Läti saab toetust rahvusvahelistelt institutsioonidelt.

Aasta teises kvartalis jõudis Leedu järele oma Balti naabritele, kes olid majandussurutisse varem sisenenud. Majanduse kokkutõmbumine jätkub ka aastal 2010, kuigi väiksemas mahus kui tänavu. Majanduskasv peaks taastuma aastal 2011. Üleminek eurole aastal 2013 oleks realistlik eesmärk, kui majanduse taastumise ajal ei tule negatiivseid üllatusi.

Majanduslangus jätkus II kvartalis ka Venemaal, suurimad kukkumised peaksid nüüdseks möödas olema. Vene majandus peaks taastuma juba 2010. aastal, kuigi järgmise paari aasta arengud tulevad tagasihoidlikumad kui viimastel aastatel. Riigi sõltuvus maavaradest muudab majandust nõrgemaks ja ettearvamatusest tingitud poliitiline ebastabiilsus mõjutavad jätkuvalt investeeringuid tootmisesse.