"Saksa poolel oli tegelikult initsiatiiv minu 60% välja osta, ju neid nende 40% siis ei rahuldanud. Mina ei tahtnud müüa," lisas Osula.
Tehingu hinda Osula ei avalikustanud. Äripäeva arvutust, ehk umbes miljon eurot, kommenteeris ta, et "väga mööda ei pane". "Hind oli õiglane ja mõlemat poolt rahuldav," kommenteeris Osula.
Ettevõtte plaanides ja strateegias omanikevahetus muutusi kaasa ei too.
Bussifirmadest kuuluvad Hugo Osulale veel AS SEBE ja tal on osalus OÜs Bussireisid.
MootorReisid AS on viimased kaks aastat kahjumit teeninud. Möödunud aasta tulemuseks kogunes 124 mln krooni käivet ja 5,5 mln kahjumit.
"Teenisime esimesel poolaastal kahjumit, mis on tulenevalt meie äri hooajalisusest planeeritud. Aasta nõrgima tulemusega kuud on reisijateveos traditsiooniliselt veebruar-aprill, parimad kuud aga juuli-august. Kahjum on võrreldes 2008. aastaga oluliselt vähenenud," kommenteeris esimese poolaasta tulemusi ettevõtte tegevjuht Hannes Saarpuu. "2009 aasta plaanime lõpetada positiivse majandustulemuse ja kasumiga. Hetketrendid kinnitavad jätkuvalt positiivseid arenguid kõigis peamistes ärisuundades."
Eurolines Baltic kaubamärgi all tegutseva MootorReisi AS liiniliikluse käive kasvas esimesel poolaastal 35,2%. Reisijate arv suurenes 33%, kokku vedas MootorReisi AS esimesel poolaastal 118 302 piletiga reisijat, neist teises kvartalis 67 800 reisijat.
Võrreldava veomahuga liinidest kasvas reisijate arv Tallinn-Riia liinil 9%, Tallinn-St.Peterburgi liinil 32% ja Riia-Peterburgi liinil 35%. Samas vähenes reisijate arv enam kui 50% Riia-Kaliningradi ning Riia-Varssavi liinil
Eurolines Baltic kaubamärgi all tegelevad rahvusvaheliste regulaarbussiliinide opereerimisega MootorReisi AS ja selle tütarettevõtted. 1993. aastal asutatud MootorReisi AS on arenenud üheks juhtivaks rahvusvaheliste bussiliinide vedusid teostavaks ettevõtteks Baltikumis. Peaesindused koos opereerimisbaasi ja müügivõrguga asuvad Tallinnas, Riias, Vilniuses, Klaipedas ja St Peterburgis.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.