Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõiste tarneahela juhtimine tekitab segadust
PROLOG-i tellimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring „Tarneahela juhtimise alase teadlikkuse tase Eestis” tõi välja tõsiasja, et tarneahela juhtimine ei ole Eestis ettevõtete praktilises kasutuses sugugi selgepiiriline mõiste, teavitas uurimisrühma juht Ojari Paas (Combidek Logistika). Küsitluses, mis hõlmas 50 Eesti suurettevõtte ostu- ja logistikajuhte, selgus, et esinevad kaks teineteisele vastanduvat arusaama.
Ühe poole arvates on tarneahela juhtimine tarneahelate suhete ja loodava väärtuse strateegiline juhtimine. Samas on teine leer seisukohal, et tarneahela juhtimine pole midagi rohkemat kui operatiivne transpordi ja varude juhtimine.
Selline lahknevus põhjustab tarneahelate valdkonnas olulisi kommunikatsiooniprobleeme, kuna erineb nii vaatlusaluste küsimuste ring, juhtimistasand kui tähtsus ettevõttele. Näiteks on ka juhuseid, kus ettevõte näeb tarneahelate optimeerimises olulist lisaväärtust ning tegeleb aktiivselt kitsaskohtadega, aga ei nimeta seda kõike tarneahela juhtimiseks. Lisaks tekitab mitmetimõistmine skeptitsismi. Kuni selleni, et kohati peetakse tarneahelate juhtimist lihtsalt üheks mööduvaks juhtimisalaseks moevooluks. Kokkuvõttes ei ole ju küsimus mõistete tundmises vaid tarneahelast kui terviklikust protsessist arusaamises, planeerimises ja juhtimises, selgitas Paas.
Ka akadeemilistes ringkondades on logistika ja tarneahela juhtimise mõistete suhe tekitanud minevikus vaidlusi. Üheks raskuspunktiks on asjaolu, et ka mõned õppejõud käsitlevad veel täna tarneahela juhtimist logistika kitsama alamvaldkonnana, selgitas uurimisrüma liige Tarvo Niine (TTÜ Majandusteaduskond). Maailmapraktikas ja ka välismaistes akadeemilistes ringkondades domineerib tarneahela juhtimise laiem, strateegiline käsitlus. Levinuima, Tarneahelate Juhtimise Professionaalide Nõukogu CSCMP definitsiooni kohaselt hõlmab tarneahela juhtimine kõikide tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi.
Väga tähtis on seejuures koostöö kõigi seotud osapoolte vahel ja tegevuste koordineerimine. Tarneahela osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda osapoole teenusepakkujad ja kliendid. Sisuliselt integreeritakse tarneahela juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel.
Eestis logistikat ja tarneahela juhtimist õpetavate kõrgkoolide hinnangul pole aga senini suudetud tarneahela juhtimise ulatuse sisulist sõnumit veel piisavalt esitada. Samas näevad osad Eesti kõrgkoolid lähitulevikus turgu tarneahela juhtimisele orienteeritud terviklike õppeprogrammidele, et paremini konkureerida välismaal juba eksisteerivate sarnaste programmidega.
Just akadeemiline ringkond peab suutma luua praktilisele maailmale ühtse terminoloogia ning käsitleda küsimusi läbi ettevõtete vajaduste, konkurentsieelise ja pikaajalise edu võtmes. Selles osas on Eestis hetkel veel arenguruumi, nentis Niine.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele