Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport-import -40%
Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta aprillis Eestist jooksevhindades 7,7 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes nii eksport kui ka import ligi 40%.
Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes kaupade eksport 38% ehk 4,6 miljardit krooni ning import 41% ehk 6,5 miljardit krooni. Kaubavahetuse languse põhjustas osaliselt ka eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Väliskaubanduse puudujääk oli 1,8 miljardit krooni, eelmise aasta aprillis 3,6 miljardit krooni. Tänavu märtsiga võrreldes kahanes eksport 7% ja import 4%.
Euroopa Liidu (EL 27) riikidesse eksporditi aprillis kaupu 5,5 miljardi krooni eest, mis moodustas 72% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta aprilliga võrreldes vähenes eksport EL riikidesse 35%. Ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse eksporditi kaupu 2,1 miljardi krooni väärtuses ja vähenemine 2008. aasta aprilliga võrreldes oli 1,7 miljardit krooni.
Euroopa Liidu (EL 27) riikidest imporditi Eestisse aprillis kaupu ligi 7,3 miljardi krooni väärtuses, mis moodustas 78% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta aprilliga võrreldes vähenes import EL riikidest 44%. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi kaupu 2,1 miljardi krooni eest ja vähenemine eelmise aasta aprilliga võrreldes oli 0,7 miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Liidu riikidega oli väliskaubanduse puudujääk 1,8 miljardit krooni (2008. aasta aprillis 4,6 miljardit krooni). Samas kaubavahetuses kolmandate riikidega oli väike ülejääk ehk kaupu eksporditi neisse riikidesse ligi 0,1 miljardi krooni eest enam kui sealt imporditi.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.