Autor: Rivo Sarapik • 20. mai 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes saab osa Vene transiidist?
Kui põhjanaaber Soome kardab Venemaa soovist suunata konteinerid teedelt raudteele transiidi halvamist, siis Läti ettevõtjad näevad selles võimalust lisatööd teha.
Venemaa transiidivoogudele ihub hammast ka lõunanaaber Läti. Vähemalt osaliselt loodavad sealsed ettevõtjad ajalehe Dienas Bizness vahendusel umbes 200 000 konteineri transiitveost Venemaale osa saada. Seni on Ida-Lääne suunalisel transiidil olnud suurtegija Soome.
Lätlaste entusiasmi põhjuseks on Läti ja Venemaa sama rööpmevahe, samuti on Läti sadamatel head sidemed ja ühendus Euroopa suuremate kaubasadamate Hamburgi, Antverpeni ja Rotterdamiga.
Venemaa duumas on lugemisel eelnõu, mille kohaselt suunataks väljastpoolt Venemaad saabuv konteinertransport raudteele, projekti eesmärk on suunata kaubavood oma sadamatesse. Riigi transpordistrateegia kohaselt peaks aastal 2020 olema oma sadamate osakaal kaubavahetuses 80%.
Jaga lugu 
Liitu Logistikauudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Logistikauudised.ee toetajad: