Venemaa duumas on lugemisel eelnõu, mille kohaselt suunataks väljastpoolt Venemaad saabuv konteinertransport raudteele, projekti eesmärk on suunata kaubavood oma sadamatesse.
Kui eelnõu vastu võetakse, on see karm löök Soome sadamatele, kirjutas Kauppalehti. Kotka Sadama tegevdirektor Kimmo Naski hinnangul, et läbi Soome viiakse igal aastal Venemaale umbes pool miljonit konteinerit. Neid veetakse Venemaale peaaegu eranditult veoautodega.
Naski sõnul ei ole võimalik raudteed kiiresti kasutusele võtta. Siiani on Venemaa sadama-ja transpordivõimalused olnud nigelad. Venemaa on juba pikka aega püüdnud kaubavooge suunata oma sadamatesse. Riigi transpordistrateegia kohaselt peaks aastal 2020 olema oma sadamate osakaal kaubavahetuses 80 protsenti. „Eelnõu tugevdaks Venemaa ja Baltimaade sadamate positsioone,“ lisas Naski.
Soome konteinersadamatest on suurim Kotka, mille kaudu läheb Venemaale aastas 600 000 konteinerit. „Rahvusvaheliste kaubanduspõhimõtetega ei ole kooskõlas, et transpordiliine soovitakse suunata vaid haldusaktiga. See on protektsionism,“ ütles Naski.
Soomlased on pikka aega üritanud arendada raudteeühendust Venemaaga, kuid sealsed võimud on andud selgelt mõista, et nad soovivad arendada raudteed vaid oma sadamatele.
Eelnõu tuli üllatusena nii Soome ametnikele ja ka transpordiminister Anu Vehviläisenile. Eelmisel nädalal, kui konteinetranspordi tulevikku kahe maa vahel arutati, sellest ei räägitud, siiski on teema plaanis lähiajal üles võtta.
Seotud lood
Sadam võib olla maksumaksjale risk, kirjutas eile Kauppalehti ajakirjanik Kyösti Jurvelin oma kommentaaris.
Venemaa riigiduumas arutluse all olev raudteetranspordi eelistamine ei muuda Eesti Raudtee hinnangul Eesti transiidi olukorda paremaks.
Kui põhjanaaber Soome kardab Venemaa soovist suunata konteinerid teedelt raudteele transiidi halvamist, siis Läti ettevõtjad näevad selles võimalust lisatööd teha.
Soome transpordimister Anu Vehviläineni sõnul võib Venemaa otsusel eelistada konteinerite veol autodele raudteed olla Soomele tõsised tagajärjed. See võib lõpetada transiidi läbi Soome.
Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.