Autor: Külli Haav • 6. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome linnad on viimastel aastatel investeerinud hiigelsummasid oma sadamate tegevusse. Ainuüksi Vuosaari sadam maksis umbes 1,2 miljardit eurot, suuri investeeringuid paigutasid sadamatesse peaaegu kõik teisedki sadamalinnad.

Seni on sadamad olnud linnadele head ärid. Praegune surutis võib aga viia selleni, et eelkõige Soome eksport kogeb struktuurimuutust - paberit ja masinaid veetakse välismaale tulevikus võib-olla veelgi vähem. Samuti kannatavad Soome sadamad transiidivedude vähenemise all ning Venemaa püüab vedusid läbi enda sadamate suunata.

Ka Baltimaade sadamad püüavad suurendada oma osa kaupade teekonnal Venemaale. Neile on toeks Soome raudteetranspordi kallis hind Venemaale.

Keegi ei tea, kuidas Venemaale minevad logistikavood muutuvad. Sellest annab tunnustust kasvõi see, et Venemaal tegeletakse praegu seadusalgatusega, mille kohaselt naaberriikidest pärit meritsi saabuvad konteinerid peaks suunatama üle teedele või võetama vastu otse Venemaa sadamates. See algatus on Soomele üllatus.

Kuna sadamad üle-investeerisid oma tegevusse, on oht, et lõpuks ulatuvad ka sadama äririskid maksumaksjani. Linnad ei ole taotlenud sadama omandisse partnereid, millega riske maandada.

Vene uues tolliseaduses näeb Eesti Logistika ja Ekspediitorite Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse esimees Raido Rebane Eestile kättemängitud võimalust, sest kuigi tollipunktid viiakse piirile ja sadamatesse, jääb alles Eestile soodne Moskva konteinervedude tollipunkt.