Eesti ettevõtjad saavad palju ise ära teha suhete parandamiseks Venemaaga, leiab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) juhataja Toivo Kuldkepp.
Trasestonia konverentsil jäi kõlama mõte, et Eesti transiidi heaolu sõltub suhetest naabritega ja eriti Venemaaga. Logistikauudised.ee uuris, mida Eesti-Vene suhete parandamiseks annaks teha.
„Mina arvan, et igaüks peab asja oma mätta otsast vaatama. Peame pakkuma võimalikult soodsat ja kaasaegset teenust. Mõistlik hind maksimaalse kvaliteediga. Vene pool peab suutma aru saada, kellega neil parem kaupa teha on ja lõppeb see olukorra politiseerimine,“ ütles Kuldkepp. „Peame käituma nagu juudid, mitte nagu põikpäised turakad, kes ajavad oma jura. Ise peab hakkaja olema. Tallinna Sadam vaikselt arendab koostööd Ningbo sadamaga, Sillamäe sadam teeb midagi. Eesti Raudtee toimetab. Küll kõik tasapisi õnnestub, peame vaatama asju pika vinnaga. Me ei pea venelaste tagumikku lakkuma vaid ise mehe eest väljas olema.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Russian Estonian Rail Services peadirektor Ervin Hasselbach leiab, et Eesti-Vene suhted paraneks peaks muutma suhtumist venelastesse ja peaminister Andrus Ansip peaks tunnistama transiidi vajalikkust.
Edu sünnib poliitikute ja ettevõtjate koostööst, kuid Eesti poliitikute töö on tegemata leiab Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.