Russian Estonian Rail Services peadirektor Ervin Hasselbach leiab, et Eesti-Vene suhted paraneks peaks muutma suhtumist venelastesse ja peaminister Andrus Ansip peaks tunnistama transiidi vajalikkust.
„Olen kindlasti nõus, et suhteid tuleb parandada,“ kommenteeris ta Transestonial kõlanud mõtet, et transiidi aluseks on head suhted naabritega, muuhulgas ka Venemaaga. „Esiteks saab siin palju ära teha peaminister. Ta peab kõigepealt aru saama, et on valearusaam, et Eesti riigile ei ole transiiti vaja. Neid riike on palju, kes rõhutavad oma asukohta, kuid neid pole, kes ütleksid, et neile ei ole transiiti vaja. Asume ikkagi suurte turgude vahel. Kui teistes riikides algas kriis hiljem, siis meil hakkas see 2 aastat tagasi aprillisündustega ja seda tuleb tõdeda. Transiit mõjutab meid kõiki. Näiteks meie ettevõttes on pooled inimesed koondatud, nüüd nad hädas eluasemelaenude ja liisingutega jne. See omakorda mõjutab teisi majandusharusid. Peaminister peaks transiidi olulisust tunnistama ja prioriteedid paika panema. Tähtis on muuta hoiakuid. Meil on arusaam, et Venemaa on paha. On head ja pahad, kes on nii eestlaste kui venelaste seas ja muudes riikides. Hoiakuid tuleb Eestis muuta. Lihtsad asjad.“
Äripäev küsis päevaküsimusena: kes ja mida saaks Eesti suhete Venemaaga parandamiseks ära teha?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad saavad palju ise ära teha suhete parandamiseks Venemaaga, leiab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) juhataja Toivo Kuldkepp.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.