Autor: Mariliis Pinn • 13. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Olen kindlasti nõus, et suhteid tuleb parandada,“ kommenteeris ta Transestonial kõlanud mõtet, et transiidi aluseks on head suhted naabritega, muuhulgas ka Venemaaga. „Esiteks saab siin palju ära teha peaminister. Ta peab kõigepealt aru saama, et on valearusaam, et Eesti riigile ei ole transiiti vaja.  Neid riike on palju, kes rõhutavad oma asukohta, kuid neid pole, kes ütleksid, et neile ei ole transiiti vaja. Asume ikkagi suurte turgude vahel. Kui teistes riikides algas kriis hiljem, siis meil hakkas see 2 aastat tagasi aprillisündustega ja seda tuleb tõdeda. Transiit mõjutab meid kõiki. Näiteks meie ettevõttes on pooled inimesed koondatud, nüüd nad hädas eluasemelaenude ja liisingutega jne. See omakorda mõjutab teisi majandusharusid. Peaminister peaks transiidi olulisust tunnistama ja prioriteedid paika panema. Tähtis on muuta hoiakuid. Meil on arusaam, et Venemaa on paha. On head ja pahad, kes on nii eestlaste kui venelaste seas ja muudes riikides. Hoiakuid tuleb Eestis muuta. Lihtsad asjad.“

 Äripäev küsis päevaküsimusena: kes ja mida saaks Eesti suhete Venemaaga parandamiseks ära teha?