Statistikaameti teatel vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes märtsis kaupade eksport 22% ehk 2,4 miljardit krooni ning import 30% ehk 4,2 miljardit krooni.
Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta märtsis Eestist jooksevhindades 8,3 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10 miljardi krooni eest. Veebruariga võrreldes kaubavahetus aga kasvas.
Väliskaubanduse puudujääk oli märtsis 1,7 miljardit krooni. Aasta tagasi märtsis oli näitaja 3,5 miljardit krooni.
Veebruariga võrreldes kasvas eksport 5% ja import 11%. Kaubavahetuse suurenemise üks põhjus oli see, et märtsis oli kolm tööpäeva rohkem kui veebruaris.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Liidu (EL 27) riikidesse eksporditi märtsis kaupu kuue miljardi krooni eest, mis moodustas 72% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenes eksport ELi riikidesse 1,9 miljardi krooni võrra.
Ühendusevälistesse riikidesse eksporditi kaupu 2,3 miljardi krooni väärtuses ja vähenemine 2008. aasta sama kuuga võrreldes oli pool miljardit krooni.
EL27 riikidest imporditi Eestisse kaupu ligi 7,7 miljardi krooni väärtuses, mis moodustas 78% Eesti koguimpordist.
Eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenes import EL riikidest 3,9 miljardi krooni võrra ehk kolmandiku. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi kaupu 2,2 miljardi krooni eest ja vähenemine eelmise aasta märtsiga võrreldes oli 0,3 miljardit krooni ehk 13%.
Euroopa Liidu riikidega oli väliskaubanduse puudujääk 1,8 miljardit krooni. Samas kaubavahetuses kolmandate riikidega oli väike ülejääk ehk kaupu eksporditi neisse riikidesse 0,1 miljardi krooni eest enam kui sealt imporditi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esialgsetel andmetel vähenes juulis Eestis kaupade eksport möödunud aasta juuliga võrreldes 26% ja import 38% võrra.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.