Veofirma seljatas kohtus maksuameti

Maksuhalduri hinnangul oli põhitöö eest miinimumpalga maksmine autojuhtidele tekitanud nii moraalset kui ka materiaalset kahju, võttes neilt võimaluse pankadest laenu võtta, saada õiglast haigustoetust, tulevikus pensioni jms.

Kuivõrd kaugsõiduautojuhtide töö on liikuva iseloomuga, siis ei sõltu maksuhalduri väitel töötegemise asukoht püsiva tegevuskoha olemasolust. Töölepingutes oli töötegemise kohaks märgitud "Eesti ja välislähetused Euroopas", millega oli maksumaksja sisuliselt määranud töötegemise asukohana kõik Euroopa teed, mitte vaid Euroopa Liidu teed.

Veofirma kaebas maksunõude mullu veebruaris Tallinna halduskohtusse, et see tühistataks. Seda kohus ka tegi. Kohus leidis, et veofirma autojuhtide töötamine rahvusvahelistel vedudel oli töölähetus TLS paragrahv 51 lg 1 mõistes - autojuhid on lepingu kohaselt tööle võetud vedudeks Eesti Vabariigis ja välislähetusena Euroopas ehk töölepingus on määratletud töö tegemise asukoht. Vaieldavas maksuotsuses ei märgita, milline on see õige töö tegemise asukoht, mida tööandja peaks töölepingusse märkima. PMTK pakutuga, et asukoht võiks olla "Euroopa teed", kohus ei nõustunud - töökohana lepingus tuleb märkida administratiivüksus, mitte abstraktne infrastruktuuri element.

Samuti nõustus kohus kaebajaga, et töölähetuse hüvitiste ja päevaraha maksmise korras ei ole piirangut, mis keelaks maksuvabade päevarahade maksmise töö eest, mis on seotud ringsõitudega või on liikuva iseloomuga.

Halduskohtu otsuse kaebas PMTK edasi ringkonnakohtusse, mis jättis jõusse halduskohtu otsuse.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et maksuhalduri poolt tööandja ja töövõtja vahelistele suhetele ja kokkulepetele omapoolse, tööandjast erineva hinnangu andmine tähendab lubamatut töösuhetesse sekkumist.

Lepinguvabaduse põhimõte ei tähenda, et töötaja ja tööandja võiksid maksuvaba päevaraha maksmise ja seega ka maksudest hoidumise eesmärgil vormistada töölepingus töö tegemise asukoha tegelikest asjaoludest erinevalt ning maksuhalduril tuleks sellise kokkuleppega igal juhul arvestada.

Kohtu hinnangul pole alust väita, et autojuhid värvati tööd tegema ainult välismaal (Venemaal, Norras ja/või muudes Skandinaavia riikides). Autojuhtide töö oli liikuva iseloomuga ja seotud ringsõitudega, mis algasid ja lõppesid Eestis.