Siilats kinkis Haapsalu linnapeale merekaardid 

“Meresõitjana on mind  pannud  sügavalt imestama asjaolu, et Haapsalu linnapea  kas  ei tea või   ei  taha teada, kus asus  lähiaegadel   Haapsalu vana jahisadam  ning et jahisadam ja jahtklubi on kaks eri asja. Ometigi on Danilovite puhul tegu purjetajate perekonnaga, kes jagavad oma jahti ekslinnapea Teet Kallasveega,” selgitas Siilats.

Siilats arvab, et merekaartidelt ja nende tingmärkide selgitustest on selgelt näha, et vastupidiselt siiani väidetule ei läbi Siilatsile kuuluvat Suur Holmi sadamat ükski laevatee. Seetõttu on kingitusega on kaasas  ka koopiad veeteede ameti poolt välja antud “Eesti Lootsiraamatust 2003” ja “Sailing directions for Estonian Waters 2004”.   Samuti koopiad ümbermaailmapurjetajate Hillar Kuke ja Mart Saarso poolt välja antud “Estonian Cruising Guide’st 2004,2005” . Nendest navigatsiooniteatmikest leiab hõlpsasti  Haapsalu jahisadama (ingl.k. marina)  ja külalissadama (ingl. k. guestharbour)  asukohad, mis kõik asuvad Siilatsi sadamas, selgitas ta. Vastavalt  lootsiraamatule asus aastal 2003 Haapsalu Tagalahel  lõunapoolne jahisadam koordinaatidega 58 57´N  23 31,6`E. See koordinaatpunkt asubki  Siilatsile kuuluva  Suur-Holmi sadama akvatooriumis,  seega Suur Holmi sadam ongi endine Haapsalu jahisadam.

Seoses Suur Holmi sadama naaberkinnistu omandamisega  Vabadussamba sihtasutuse juhi Aivar Reiviku poolt  algas 2007. aastal ametliku navigatsiooniinfo võltsimine, mille tulemusena üritati  asetada nii Haapsalu jahisadam kui ka Suur Holmi sadam Reiviku kinnistu esisesse madalasse vette.  Selle tulemusena jäi  piirkonda teenindav ainus jahisadam suletuks ning toimus hulgaliselt välismaiste aluste madalikule sõite.

Reiviku äripartneri Arvo Oorni väimehe,  majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler  Eero Pärgmäe osavõtul fabritseeriti Reiviku kinnistule ka olematu rahvusvaheline piiripunkt, et Siilatsi sadamat suletuna saaks hoida. Piiripunkti ei ole siiani suudetud leida.

Esimese astme kohus otsustas, et Suur Holmi sadama akvatoorium on mõeldud sadamasiseseks laevaliikluseks ning sealt läbi ei sõideta. Haapsalu jahisadam muutus Suur Holmi sadamaks akvatooriumi eraldamisega   Vabariigi valitsuse poolt  2007. a alguses.  Sadama akvatoorium ulatub endise sadamabasseini piirini.

Samas, Reivikule kuuluv Veskiviigi sadam on täiesti uus sadam, mille 2008. a eraldatud akvatooriumile seadis vabariigi valitsus lisatingimuse teenindatavate aluste süviste osas.

Ehkki Reivik ja majandusministeerium üritasid seda  lisapiirangut nimetada pelgalt informatiivseks, leidis kohus, et Reivik peab oma sadamasse pääsemiseks siiski ringiga sõitma ja vajadusel ka sissesõiduteed puhastama, mis on ühe sadamavaldaja kohustus.

“Minu jaoks on Haapsalu jahisadam täiesti reaalne nähtus, ehkki ta kannab praegu Suur Holmi sadama nime. Olen seda  jahisadamat pea aastakümne  jooksul korduvalt  kasutanud, olen  oma parimaid oskusi ja kogemusi kasutades teinud sellest sadamast Eesti ühe atraktiivseima, kvaliteetseima, moodsaima ja turvalisema jahisadama, mis on valmis juba pikemat aega nii Eesti riigi kui  Haapsalu linna külalisi vastu võtma,” kirjutas Siilats Haapsalu linnapeale.

Siilats soovib, et Haapsalus lõpetataks linna lähiajaloo võltsimine ning et  Reivik puhastaks oma sissesõiduteid  lumelabida, mitte poliitilise kurikaga.

Kuna ametivõimud on Siilatsile soodsa kohtuotsuse protestinud, jääb Suur Holmi sadam,  alias Haapsalu jahisadam tõenäoliselt ka sellel hooajal suletuks.