Autor: Mariliis Pinn • 18. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastaga vähenes liiklus maanteedel 4,1%

2008. aasta kokkuvõtete põhjal vähenes liiklus kogu riigimaanteede võrgul võrreldes ülemöödunud aastaga 4,1%.

Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt liiklusloendustulemustes, teatas maanteeamet. Kui viimase kümne aasta jooksul on toimunud pidev liiklussageduse kasv ulatudes põhi- ja tugimaanteedel ligikaudu 6 – 10%-ni aastas, siis 2008. aastal vähenes liiklussagedus põhimaanteedel 3,9% ja tugimaanteedel 10,9% võrreldes 2007. aastaga. Kõrvalmaanteedel jäi liiklussagedus enam vähem samaks.

Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused.

Suurim liiklussageduse langus põhimaanteel mõõdeti Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee  Viljandi – Kilingi-Nõmme teelõigul, millel vähenes aasta keskmine liiklussagedus 21,9% ning tugimaanteedest Lehtma sadama teel vähenes sagedus 29%.

Suurima liiklusega riigimaanteede teelõik asub endiselt Viimsi – Randvere kõrvalmaanteel, mille lõigul km 0,0 – 0,1 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 43 661 autot ööpäevas. Põhimaantee suurim liiklussagedus 31 967 autot ööpäevas oli Tallinna – Narva maantee lõigul km 10,4 –11,2.

Liiklusloendust tegi 2008. aastal põhiosas AS Teede Tehnokeskus, ühes regioonis AS Teekaru ja ühes regioonis Tartu Teedevalitsus. Liiklusloenduse kokkuvõtet täies mahus saab lugeda siit.

Liiklusloendust on teostatud aastakümneid, loendusest kaasaja mõistes saab rääkida alates eelmise sajandi üheksakümnendatest aastatest, mil maanteedele paigaldati esimesed automaatloendurid. Liiklusloenduse tulemusi kasutatakse maanteede hooldustasemete määramisel, perspektiivsete trasside kavandamisel ja mitmete liiklusohutusmeetmete rakendamisel.

Möödunud aasta suvel algas statsionaarsete loenduspunktide renoveerimine. Aasta lõpuks oli Eestis kokku 55 loenduspunkti, mis mõõdavad sõidukite arvu ja kiirust ööpäevaringselt. Lähima paari aastaga jõuame uuele loendusandmete kvaliteeditasemele, suureneb oluliselt loendusandmete kättesaadavuse kiirus ning kasutamise tarbijasõbralikkus. Suur osa möödunud aasta andmetest pärinevad juba uutest moderniseeritud loenduspunktidest.

2009. aastal jätkub liiklusloendussüsteemi ümberehitus eesmärgiga jõuda aasta lõpuks niikaugele, et loendustulemused jõuaksid sellesisulisele veebilehele. Siis saaks loendustulemusi jälgida iga teekasutaja nädalaste intervallidena. Lisaks on lähiaastate üheks eesmärgiks liikluse modelleerimise võimaluste rakendamine, mis peaks andma kuludes olulise kokkuhoiu. Vastavaid arvutiprogramme kasutades on võimalik erinevate liikumissuundade vahelisi seoseid arvesse võttes jõuda väiksema loenduste arvuga sama tulemuseni.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077