Vene raudtee prognoosib sel aastal mahtude vähenemist kolmandiku võrra, nii et Eesti Raudtee kaubamahtude vähenemine ei ole üllatav, leidis Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
„Oleme vaid üks osa logistilisest ahelast, mille mõlemad otsad algavad mujalt. Peamised kaubavood kulgevad läbi Eesti,“ selgitas ta, et ida-naabri suur kaubavoogude maht mõjutab negatiivselt ka Eestit. „Maailmamajanduse võngetest ei ole ka meil pääsu.“
Aasta esimesel kuul vähenes kaubaveomaht Eesti Raudtee infrastruktuuril võrreldes eelmise aastaga ligi 15 protsenti. Kokku veeti jaanuaris raudteel kaupa 2,23 miljonit tonni.
Siiski otsib Eesti Raudtee ja eriti selle tütarettevõte EVR Cargo võimalusi, kuidas kaubavooge siia meelitada. „Loomulikult saab midagi ise ära teha, konkureerime siin just naaberriikidega,“ lisas Glase.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selle kuu tulemuste ja tuleviku kohta ei soovinud mees kommenteerida. „Kuu ei ole veel läbi. Viimase aja prognoosid ei ole eriti täpsed olnud ja hoiame enda mõtted pigem enda teada,“ lisas ta.
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.