Sõja tõttu Lähis-Idas on lennukikütuse hind järsult tõusnud ja jõudnud peaaegu nelja aasta kõrgeimale tasemele. Tarnehäired piirkonnas on tekitanud kütusepuuduse ning põhjustanud lennuliikluses probleeme ja viivitusi.
40% Euroopa lennukikütusest tuleb Hormuzi väina kaudu.
Foto: Liis Treimann
Loode-Euroopas tõusis lennukikütuse hind neljapäeval 12 protsenti, ulatudes 1416 dollarini tonni kohta, mis on kõrgeim tase alates energiakriisiaegse 2022. aasta juunist. Nädala jooksul on hind kokku kasvanud umbes 71 protsenti. Samal ajal kasvas hinnavahe Brenti toornaftaga rekordilise tasemeni, vahendab Financial Times Argus Media andmeid.
Toornafta kallinedes on kõige suurema hinnahüppe maailmaturul teinud just diislikütus. See hinnatõus jõuab ka meieni, hoiatas Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.
USA president Donald Trump andis mõista, et USA merevägi on valmis vajadusel tankereid läbi Hormuzi väina eskortima. “Ükskõik mis ka ei juhtuks, tagavad Ameerika Ühendriigid energia vaba liikumise maailmale,” postitas president sotsiaalmeedias, lubades sekkuda niipea kui võimalik.
Logistikafirma Via 3L juhi Urmas Uudemetsa sõnul tõstavad Iraani sõja tõttu kerkivad nafta- ja gaasihinnad vältimatult kulusid nii tootmises kui transpordis, mis tähendab mõne kuu pärast peaaegu kõigi toodete ja teenuste hinnatõusu. Küll aga oleks mõningane võimalik leevendus Eestis 1. mail jõustuva diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmine.
Eestis ja mujal Baltikumis on suurenenud nõudlus vastupidavate ja kõrge töökindlusega veolahenduste järele, eriti teedeehituses ja suurtes infrastruktuuriprojektides, kus tehnika peab taluma äärmuslikke töötingimusi.