Majandusliku olukorra halvenemisel võib Finnair kärpida lendude sagedust kuni 30%, ütles Soome lennukompanii juht Jukka Hienonen Iltalehtile.
"Praegu lendame me rohkem kui sajasse sihtkohta. Hädaolukorra puhul vähendame lendude sagedust kolmandiku võrra," sõnas Jukka Hienonen. Samas ei matnud suurfirma juhataja maha lootust, et hakkama saadakse siiski vaid üheksaprotsendilise kärpega, vahendas aripaev.ee.
"Ühtegi lennuliini me vägisi käigus ei hoia, tühjade lennukitega pole mõtet lennata," kinnitas Hienonen.
Finnair peab tänavu leidma ligikaudu 400 miljonit eurot ehk 6,26 miljardit krooni, et osta viis uut oluliselt kütusesäästlikumat Airbus 330 ja kaks Embraer 190 lennukit. Osal lennukeist liisitakse, osade eest tasutakse mullusest aktsiaemissioonist teenitud rahaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paraku on reisijate arv alates eelmisest suvest pidevalt vähenenud. Kehvale majandusseisule on Finnair juba varemgi reageerinud. Nii teatas Finnair septembris, et koondab 400 töötajat, sest läbirääkimised ametiühingutega palgakärpe suhtes tulemusi ei andnud. Lennukompanii tegi ametiühingutele ettepaneku vähendada töötajate sissetulekut.
Jaanuarist saadab Finnair järk-järgult sundpuhkusele 2000 pardateenindajat, vahendas YLE detsembri alguses. Samuti kavatseb firma vähendada tähtajaliste töölepingutega töötavate inimeste arvu. Praegustel andmetel lahkub firmast umbes 200 sellise lepinguga inimest. Sundpuhkusele saatmisest ei pääse ka lendurid.
Kolmanda kvartali lõpetas Finnair oodatust suurema kahjumiga (ligi 350 miljonit krooni). Mullu samal ajal teenis firma 876 miljonit krooni kasumit.
Kriisis lennufirma üritab kulusid 783 miljoni krooni võrra kärpida.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.