Autor: Mariliis Pinn • 2. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kümneid miljoneid kroone Tallinkilt takkajärele sisse nõudev seadus võeti vastu novembris, selle algataja oli Juhan Partsi juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kirjutas Äripäev.

Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb põhjendas, et sellega likvideeriti põhiseadusevastane olukord, kus tasumata tasude puhul puudus riigil võimalus neid sisse nõuda. "Tegemist ei ole riigivõimu omavoliga," lisas Vanamb.

Vanambi sõnul oli Eesti senine seaduselünk väga ärevaks muutnud Soome, kuivõrd Soome reederid on kõik kogu aeg veeteede ametile korralikult tasu maksnud.

"Kui mõned arvavad, et see seadus ei kehti, ja poevad nende pügalate taha, et sanktsioone pole olnud, ei saa olla tegemist pädeva suhtumisega," märkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. "Me kahtlemata ei eira riigikohtu otsust, vaid õigusselguse huvides ongi juristid lahenduse välja pakkunud, mis on ka seadusena vastu võetud," lisas ta.

Ka Klaas rõhutas, et tasudest ei ole keegi vabastatud ja need on olnud ühemõtteliselt seaduses fikseeritud. "Tallink on ju teenust kasutanud ja igaüks, kes teenust kasutab, saab aru, et ta peab ka selle eest tasuma," rääkis Klaas.

"Antud juhul ei kehtestata tasumata tasude suhtes täitemenetluse korras sissenõudmist tagasiulatuvalt," vastas Vanamb küsimusele, kuidas saab riik kehtestada tagasiulatuvalt sissenõudmise täitemenetluse seadustiku alusel, kui see seadus hakkas kehtima alles 2006. aasta 1. jaanuaril.

Vanamb selgitas, et tasumata tasude kohta esitatakse ettevõtjatele uuesti teatised, milles toodud tasumata summad on arvutatud teatiste algse esitamise ajal kehtinud õigusaktide järgi.

"Kui ka nüüd ettevõtja keeldub teatises toodud tasude tasumisest, on võimalik neid sisse nõuda täitemenetluse korras," rääkis Vanamb.

Tallink alla ei anna

Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister kommenteeris, et nimetatud seaduse vastuvõtmisega näitas riik, et kui kohtu teel ei ole tal võimalik ettevõtjalt ebaseaduslikult nõutud summasid kätte saada, siis põhiseadusega vastuolus oleva seadusega ikka saab. "Kuna seadus on täitmiseks kohustuslik, siis ei ole ka Tallinkil muud teha kui seda täitma asuda. Samas, kui riik esitab nõuded, mis Tallinki meelest on ebaseaduslikud, siis saame oma õigusi kaitsta seaduslikke teid pidi," lisas ta.

Tegu on tema sõnul põhimõttelise küsimusega, kus Tallink ei kavatse pealtvaatajaks jääda. "Oleme valmis kohtutee veel kord ette võtma," ütles ta.

2003 ja 2004 Tallink Grupp ja Hansatee Cargo ei maksnud tuletorni- ja jäärmurdetasu põhjendusega, et avalik-õiguslikud tasud peavad olema kehtestatud riigikogu poolt vastuvõetud seadustega ja et puudus nende tasude määramise ja sissenõudmise protseduur.