Rahandusministri nõunik Rein Järvelill
kommenteeris aripaev.ee venekeelsele sõsarleheledv.ee, et
mootorsõidukiaktsiis peaks olema ühtne üle Eesti ning ilmselt pigem ühekordne
ehk n-ö registreerimismaks.
"Täpsem kontseptsioon on aga veel väljatöötamisel ning seetõttu väga konkreetsetest asjaoludest on veel raske rääkida," möönis Järvelill.
Samas selgitas ta, et lähtudes põhimõttest, et keskkonda koormavaid tegevusi on mõistlik kõrgemalt maksustada, on mitmed Euroopa riigid pidanud otstarbekas kehtestada automaks. Keskkonnamaksude kolmest kategooriast - energiamaksud, transpordivahendite maksud, ressursi- ja saastemaksud – on transpordivahendite omamise ja soetamise maksukoormus Eestis kõige tagasihoidlikum. Euroliidu miinimumnõuetele vastamiseks onEestis ainult kehtestatud raskeveokimaks.
Rahandusministeeriumi ettepanek on laiendada aktsiisiga maksustamise objekte mootorsõidukitele, kuna nende kasutamisel tekkivat negatiivset välismõju ei kata ainult kasutamisega seotud maksude tulud. Samuti soodustatakse mootorsõidukiaktsiisiga keskkonna­säästlike autode ostmist.
Mootorsõidukiaktsiisi aluseks peaks olema kaks näitajat: võimsus ja süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus. Aktsiis peaks olema progressiivne, ehk teiste sõnadega maksustatakse võimsamaid ja saastavamaid autosid kõrgemalt. Mootorsõidukiaktsiis peaks olema ühtne üle Eesti, mi tähendab, et ei diferentseerita regioonide kaupa, ning ilmselt pigem ühekordne ehk n-ö registreerimismaks.
Seotud lood
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.