Rahandusministri nõunik Rein Järvelill
kommenteeris aripaev.ee venekeelsele sõsarleheledv.ee, et
mootorsõidukiaktsiis peaks olema ühtne üle Eesti ning ilmselt pigem ühekordne
ehk n-ö registreerimismaks.
"Täpsem kontseptsioon on aga veel väljatöötamisel ning seetõttu väga konkreetsetest asjaoludest on veel raske rääkida," möönis Järvelill.
Samas selgitas ta, et lähtudes põhimõttest, et keskkonda koormavaid tegevusi on mõistlik kõrgemalt maksustada, on mitmed Euroopa riigid pidanud otstarbekas kehtestada automaks. Keskkonnamaksude kolmest kategooriast - energiamaksud, transpordivahendite maksud, ressursi- ja saastemaksud – on transpordivahendite omamise ja soetamise maksukoormus Eestis kõige tagasihoidlikum. Euroliidu miinimumnõuetele vastamiseks onEestis ainult kehtestatud raskeveokimaks.
Rahandusministeeriumi ettepanek on laiendada aktsiisiga maksustamise objekte mootorsõidukitele, kuna nende kasutamisel tekkivat negatiivset välismõju ei kata ainult kasutamisega seotud maksude tulud. Samuti soodustatakse mootorsõidukiaktsiisiga keskkonna­säästlike autode ostmist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mootorsõidukiaktsiisi aluseks peaks olema kaks näitajat: võimsus ja süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus. Aktsiis peaks olema progressiivne, ehk teiste sõnadega maksustatakse võimsamaid ja saastavamaid autosid kõrgemalt. Mootorsõidukiaktsiis peaks olema ühtne üle Eesti, mi tähendab, et ei diferentseerita regioonide kaupa, ning ilmselt pigem ühekordne ehk n-ö registreerimismaks.
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.