Eesti Riikliku Autoregistri (ARK) andmetel
väljastati 2007. aastal 1737 väikelaevajuhi tunnistust, 2006. aastal oli vastav
näitaja 938.
Väikelaevajuhi tunnistusi väljastas ARK mullu 1737, vahetati 710 luba. Võrdluseks, et 2006. aastal väljastati esmaselt 938 tunnistust ja vahetati 1326.
2007. aastal väikelaevajuhi tunnistuse saanud Jaan Laasalu ütles aripaev.ee-le, et tegi paberid, sest naudib roolis olemist ja õigust üksi merele minna. Tema sõnul oli otsustavaks teguriks ka kursuste üsna soodne hind - Tallinna Jahtklubis maksid need umbes 5000 krooni. "Kuigi olen pea kümmekond aastat veerandtonnise jahiga purjetanud, sain siiski kursustelt palju uut teada," ütles Laasalu.
Eesti kogenuim avamerepurjetaja Alar Volmer kommenteeris aripaev.ee-le, et tema jahtkapteni tunnistus on pärit 2000. aastast ja veel täiesti kehtiv. "Hindan väga seda vanemat tüüpi sõnastusega dokumenti, mida veel purjetamiseoskusega seostati ja ei soovigi oma lubasid vahetada," ütles ta.
Väikelaevajuhi tunnistus on vajalik üle 2,5meetrise veesõiduki juhtimiseks, mille purjepind on üle 25 ruutmeetri või mille mootori võimsus alates 25 kW. Tunnistust pole vaja isetehtud rakistega (nt vesijalgratas) ega mõne spordialaliidu poolt võistlusteks ja treeninguteks kasutava veesõidukiga (nt Deniss Karpaki Laser purjekas) päise päeva ajal ranniku lähedal sõites. Tunnistus kehtib 10 aastat. Väikelaevajuhi tunnistuste väljastamise ja vahetamise õiguse võttis ARK Veeteede Ametilt üle 2005. aasta juulis.
Seotud lood
Äripäeva Autovedajate aastakonverentsil tegid IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap ja analüütik Tiit Jõgi ülevaate kindlustusturu hetkeolukorra kohta. Muuhulgas arutati ka tuleviku väljakutseid keskendudes eelkõige liiklus- ja kaskokindlustuse arengutele.