Esmakordselt anti logistika aastategude
konkursil välja ka auhind Aasta Logistikakäkk, mis anti Eesti valitsusele
"tähelepanuväärsete saavutuste eest Eesti ümbersõidu rajamisel". Auhind läks
õigesse kohta, logistikafirmade jaoks keeras valitsus kokku korraliku käki.
Paari päevaga tänavu aprillis suutis valitsus nurjata eelmise kahe aasta logistikateo saavutused. Eelmisel aastal tiitli pälvinud AS Lextrans pidi Paldiski kaudu Venemaale kulgeva sõiduautode transiidi äri Eestist ära kolima. Tänasel päeval käib nende tegevus Soome kaudu.
Sama nukras seisus on üle-eelmise aasta logistikategu Sillamäe Sadam. "Kõik on aja maha võtnud ja passivad," sõnab sadama nõukogu esimees Tiit Vähi. See tähendab sadamaoperaatorite kuni miljarditesse kroonidesse ulatuvate investeeringute edasilükkumist, mis jätab aga sadamasse tulemata planeeritud kaubamahud.
Hävinud ei ole mitte ainult kahe viimase aasta logistikateod. Eesti taasiseseisvumise 16 aasta jooksul Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama kaudu ülesehitatud eduka transiidiäri kaubavood on nüüd liikumas Eestist mööda.
Ainus helgem lootus on, et madalseisu aetud Eesti transiidiäri peab lõpuks lahendama probleemid, mis takistavad Aasia konteinerkaupade tulekut. Loodetavasti tunneb valitsus endal piisavalt süümepiinu ja aitab lahendada seni takistuseks olnud infrastruktuuriprobleemid, alates investeeringutest konteinerterminali rajamisse, kuni piiriprobleemide lahendamiseni Venemaaga.
Seotud lood
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.