21. märts 2007
Jaga lugu:

Jeffrey Goldstein: on aeg USA ja Euroopa õhuruum konkurentsile avada

Euroopa transpordiministritel seisab 22. märtsil ees ajalooline otsus, kas kiita heaks atlandiülene Open Skies Plus lennunduslepe, mille üle USA ja Euroopa Komisjon hiljuti läbirääkimisi pidasid.

USA, Euroopa Komisjon ja enamik ELi liikmesriike toetavad lepet. ELi heakskiit peab aga olema ühehäälne ja vähemalt üht liikmesriiki survestavad protektsionistlikud huvirühmad, kes nõuavad leppele vetot. Seepärast on tähtis, et Euroopa transpordinõukogu mõistaks seda ajaloolist võimalust soodustada konkurentsi, majanduskasvu ja seaduslikku kindlustunnet ning tõrjuda protektsionismi USA ja ELi lennundusturul.

Et mõista, miks lepe nii tähtis on, tuleb aru saada, et asjade praegune seis USA ja Euroopa lennunduses on ajale jalgu jäänud. Ühe üleatlandilist õhuruumi käsitleva leppe asemel on USA-l liikmesriikidega 22 kahepoolset lepet.

Neist vaid 16 on liberaalsed Open Skiesi lepped. Ülejäänud kujutavad ennast kitsendavate kokkulepete sigrimigri ja liigset riiklikku regulatsiooni, mis asjatult piirab reisimist ja kaubavahetust USA ja Euroopa vahel. Teiseks piiranguks on see, et kõigi nende kokkulepete kohaselt võivad Euroopa lennufirmad lennata USAsse ainult oma koduriigist.

Neid puudusi tervikuna vaadeldes otsustas Euroopa Kohus 2002. aastal, et ükski neist kahepoolsetest kokkulepetest pole vastavuses liikmesriikide kohustustega ning põhjustavad ebamäärasust üleatlandilisel turul, mis hõlmab üleilmsest lennuliiklusest 60%.

USA ja ELi Open Skies Plusi lepe lahendab kõik need probleemid. Selle liberaalsed, majanduskasvu pooldavad sätted rakenduvad ühtlaselt ja prognoositavalt kogu ELile ja kaotavad kahepoolsete lepete segadusseajavad lapitekid. Lepe toetab ka ELi pingutusi Euroopa ühisturu loomisel, kuna Euroopa lennufirmad saavad loa lennata sõltumata oma päritoluriigist kõigist ELi linnadest kõikidesse USA linnadesse. Esimest korda lubatakse Lufthansal sõita Prahast New Yorki. British Airways (BA) saab sõita Pariisist Chicagosse. Lufthansa, BA ja Alitalia võivad konkureerida teenuse pakkumisel Roomast Washingtoni sõitmiseks. Kuigi Eestist hetkel otselende USAsse ei ole, avardab see ka Eesti turistide ja ettevõtjate võimalusi USAsse reisimisel.

Selle asemel, et üritada minna ümber ajast ja arust riiklike piirangute, saavad lennufirmad ise otsustada, milliseid teenuseid on majanduslikult kõige mõistlikum pakkuda. Tekkiv konkurents peaks suurendama reisimisvõimalusi ja alandama hindu nii tavareisijatele kui ka ettevõtetele, mille äritegevus sõltub õhukaubavedude sõlmpunktide arvust.

ELi lennufirmadele uute liiklemisõiguste andmine avab ka ukse nende piiriülestele liitumistele ELi piires, mis on praegu võimalik ainult siis, kui lennufirmad on valmis oma rahvusvahelisi opereerimisõigusi ohtu seadma.

USA ja ELi Open Skies Plusi lepe pakub teisigi eeliseid. Üks väärtuslik edasiminek on, et sellega vabanetakse eriti kitsendavast kahepoolsest lennundusleppest USA ja Suurbritannia vahel. See jäänuk möödanikust piirab teenusepakkumise kahe riigi vahel Londoni Heathrow lennujaamast kõigest nelja operaatoriga, millest kaks on Suurbritannia ja kaks Ameerika omad. Pole mingit põhjust, miks Heathrow peaks alluma teistsugustele konkurentsireeglitele kui Pariis, Helsinki või Tallinn.

Pole juhus, et leppe kõige häälekamate oponentide hulgas on lennufirmad, mis teenivad kõige suuremat tulu praegustest konkurentsivastastest piirangutest Heathrow lennujaamas. Ülejäänud eurooplased ei peaks laskma ennast narriks teha. Milliseid vastuväiteid nad uuele leppele ka ei esitaks, on nende rahulolemtuse peamiseks põhjuseks asjaolu, et lepe lõpetab nende võimaluse teenida monopoolset kasumit vanamoelise riikliku protektsionismi arvel. Võidavad aga Euroopa ja Ameerika tarbijad ning teised lennufirmad, mis soovivad turul konkureerida.

Positiivne otsus transpordiministritelt paneks punkti neli aastat kestnud läbirääkimistele. Kuigi USA on pikka aega kinnitanud, et lepe pakub tasakaalustatud eeliseid, tegid USA läbirääkijad viimases voorus veel märkimisväärseid järeleandmisi, et Euroopa Komisjoniga kokkuleppele jõuda. Kui see lepe jõustub, on kaks osapoolt volitatud üsna peatselt uuesti alustama läbirääkimisi lennunduse täiendava liberaliseerimise "teise etapi" üle.

Õige aeg leppe heakskiitmiseks on just praegu. Täiendavate järeleandmiste nõudmine või viivitamine edasiste "uuringute" huvides tähendaks loobumist reaalsetest eelistest - võib-olla aastateks - ja kontrolli andmist väheste protektsionistlike kritiseerijate kätte.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee