Jeffrey Goldstein: on aeg USA ja Euroopa õhuruum konkurentsile avada

Neid puudusi tervikuna vaadeldes otsustas Euroopa Kohus 2002. aastal, et ükski neist kahepoolsetest kokkulepetest pole vastavuses liikmesriikide kohustustega ning põhjustavad ebamäärasust üleatlandilisel turul, mis hõlmab üleilmsest lennuliiklusest 60%.

USA ja ELi Open Skies Plusi lepe lahendab kõik need probleemid. Selle liberaalsed, majanduskasvu pooldavad sätted rakenduvad ühtlaselt ja prognoositavalt kogu ELile ja kaotavad kahepoolsete lepete segadusseajavad lapitekid. Lepe toetab ka ELi pingutusi Euroopa ühisturu loomisel, kuna Euroopa lennufirmad saavad loa lennata sõltumata oma päritoluriigist kõigist ELi linnadest kõikidesse USA linnadesse. Esimest korda lubatakse Lufthansal sõita Prahast New Yorki. British Airways (BA) saab sõita Pariisist Chicagosse. Lufthansa, BA ja Alitalia võivad konkureerida teenuse pakkumisel Roomast Washingtoni sõitmiseks. Kuigi Eestist hetkel otselende USAsse ei ole, avardab see ka Eesti turistide ja ettevõtjate võimalusi USAsse reisimisel.

Selle asemel, et üritada minna ümber ajast ja arust riiklike piirangute, saavad lennufirmad ise otsustada, milliseid teenuseid on majanduslikult kõige mõistlikum pakkuda. Tekkiv konkurents peaks suurendama reisimisvõimalusi ja alandama hindu nii tavareisijatele kui ka ettevõtetele, mille äritegevus sõltub õhukaubavedude sõlmpunktide arvust.

ELi lennufirmadele uute liiklemisõiguste andmine avab ka ukse nende piiriülestele liitumistele ELi piires, mis on praegu võimalik ainult siis, kui lennufirmad on valmis oma rahvusvahelisi opereerimisõigusi ohtu seadma.

USA ja ELi Open Skies Plusi lepe pakub teisigi eeliseid. Üks väärtuslik edasiminek on, et sellega vabanetakse eriti kitsendavast kahepoolsest lennundusleppest USA ja Suurbritannia vahel. See jäänuk möödanikust piirab teenusepakkumise kahe riigi vahel Londoni Heathrow lennujaamast kõigest nelja operaatoriga, millest kaks on Suurbritannia ja kaks Ameerika omad. Pole mingit põhjust, miks Heathrow peaks alluma teistsugustele konkurentsireeglitele kui Pariis, Helsinki või Tallinn.

Pole juhus, et leppe kõige häälekamate oponentide hulgas on lennufirmad, mis teenivad kõige suuremat tulu praegustest konkurentsivastastest piirangutest Heathrow lennujaamas. Ülejäänud eurooplased ei peaks laskma ennast narriks teha. Milliseid vastuväiteid nad uuele leppele ka ei esitaks, on nende rahulolemtuse peamiseks põhjuseks asjaolu, et lepe lõpetab nende võimaluse teenida monopoolset kasumit vanamoelise riikliku protektsionismi arvel. Võidavad aga Euroopa ja Ameerika tarbijad ning teised lennufirmad, mis soovivad turul konkureerida.

Positiivne otsus transpordiministritelt paneks punkti neli aastat kestnud läbirääkimistele. Kuigi USA on pikka aega kinnitanud, et lepe pakub tasakaalustatud eeliseid, tegid USA läbirääkijad viimases voorus veel märkimisväärseid järeleandmisi, et Euroopa Komisjoniga kokkuleppele jõuda. Kui see lepe jõustub, on kaks osapoolt volitatud üsna peatselt uuesti alustama läbirääkimisi lennunduse täiendava liberaliseerimise "teise etapi" üle.

Õige aeg leppe heakskiitmiseks on just praegu. Täiendavate järeleandmiste nõudmine või viivitamine edasiste "uuringute" huvides tähendaks loobumist reaalsetest eelistest - võib-olla aastateks - ja kontrolli andmist väheste protektsionistlike kritiseerijate kätte.