Kolmandat korda valitsuse kabinetinõupidamisel
arutatud AS Eesti Raudtee tagasiost 2,35 miljardit krooniga sai lõpuks
heakskiidu.
Otsus sündis pärast enam kui kaks tundi kestnud arutelu. Reedel toimub ka valitsuse istung, mille ainuke päevakorrapunkt on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine ning majandusminister Edgar Savisaarele volituse andmine lepingu allkirjastamiseks.
“On loomulik, et nii suuremahulist, kaalukat ja pretsedenditut otsust ei saa teha uisa-päisa,” põhjendas Savisaar arutelu venimist. Tema sõnul on pärast tagasiostu kõigepealt mõistlik kehtestada ettevõttes nn üleminekuaeg ja nimetada riigi esindaja ettevõtte juhatusse. Pikemas perspektiivis tuleb raudtee kaheks jagada ning veondus ja rööpavõrgustik eraldada.
Siiski ei jõustu raudtee aktsiate tagasiostuleping suuromaniku BRSiga enne kui selle kinnitab Riigikogu lisaeelarve vastuvõtmisega. Sellest tõotab tulla aga omaette katsumus, sest alles kolmapäevases Riigikogu infotunnis kritiseeris ekspeaminister Juhan Parts teravalt Eesti Raudtee tagasiostu. Partsi arvates maksab riik Eesti raudtee aktsiate eest 500 miljonit krooni õiglasest hinnast rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.