Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus • 17. detsember 2021

Käsiterminal või nutitelefon – kumba valida enda töötajatele?

Kuigi töökorraldus ja -keskkond võib igal ettevõttel olla erinev, peavad transpordi- ja logistikaettevõtted oluliseks, et nende valitud seadmed oleksid vastupidavad, täpsed, kiired ning kasutamiseks mugavad ka pikema aja jooksul. Kuid tihti kui hakatakse töötajatele nende tööprotsesside automatiseerimiseks ja kiirendamiseks käsiterminale valima, kerkib küsimus, kas käsiterminalide asemel saaks hoopis tavalisi nutitelefone kasutada?

Nutitelefon on enamikel meist kas nagunii olemas või tundub selle ostmine tööandja poolt töötajale väikese boonusena. Samuti võib ahvatlevana tunduda keskmise nutitelefoni soodsam hind võrreldes spetsiaalse käsiterminaliga. Kuid kas tavatelefon ikka pakub seda, mida hommikust õhtuni klientidele pakke kohale viiv kuller, betoonpõrandatega ruumides askeldav laotööline või poeriiulite vahel ringi liikuv kaubandustöötaja tegelikult vajab?

Miks vaadata hinna asemel võimalusi?

Võiks öelda, et sisuliselt on ka käsiterminalid omamoodi nutitelefonid. Tõsi, suurema vastupidavuse ja laiendatud funktsionaalsuse tõttu küll kallimad kui tavakasutajale mõeldud telefonid. Paraku ei osata terminalide vastupidavust ning võimaluste rohkust mõnikord kohe alguses arvesse võtta ning vaadatakse vaid hinda.

Nii juhtub ikka, et ettevõtted proovivad esialgseid kulusid madalamal hoida ning otsustavad käsiterminalide asemel tavaliste nutitelefonide kasuks. Pärast ühte-kahte kasutusaastat selgub aga tõsiasi, et tavaliste telefonide eluiga igapäevases logistika- ja transporditöös on lühem kui oodatud – seadmed kukuvad ikka aegajalt maha ja purunevad, aku ei pea enam tervet tööpäeva vastu või jääb kaamera skaneerimisvõimekusest väheks.

Esialgne nutitelefonide eelistamine viib tihtipeale olukorrani, kus telefonide „projekt“ tuleb lõpetada ning nende asemel soetada töötajatele korralikud käsiterminalid. Võttes arvesse logistika, transpordi ja kaubanduse sektoritesse loodud käsiterminalide vastupidavust, funktsionaalsust ja mugavust on need pikas perspektiivis nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt säästvam valik.

Kui keskmise nutitelefoni „pargi“ ülalpidamiskulud võivad vaid paari aastaga erinevate remondi ja asendusseadmete kulude tõttu kasvada tasemele, kus mõistlikum oleks kogu seadmepark välja vahetada, siis käsiterminalid võivad pidevas ja intensiivses kasutuses kesta aastaid ilma väsimismärke näitamata. Kogemus näitab, et üks käsiterminal on võimeline aja jooksul ära tegema 3-4 samaks otstarbeks kasutatava nutitelefoni töö.

Kas kaitseümbris kaitseb nutiseadet?

Mõned ettevõtted püüavad oma töötajate nutitelefone ja tahvelarvuteid muuta kindlamaks kaitseümbriste abil. Sellised ümbrised pakuvad küll mõningast kaitset, kuid ei vii seadmeid siiski kaitsetasemele, mis on soovitatav kontoritingimustest väljaspool tegutsevate, näiteks lao- või transpordivaldkonna töötajate jaoks. Kokkupuude mustuse ja võõrkehadega või seadme kukkumine vaipkatteta pinnale on neis keskkondades tavaline ning kasutatavad seadmed peavad nendele tingimustele vastu pidama.

Lisaks võivad kaitseümbrised põhjustada välitingimustes niiskuse kondenseerumist, mis võib udustada seadme ekraani, korrodeerida laadimisporte või lasta niiskusel tungida nutiseadme sisemusse ning lühendada selle eluiga.

Mida arvestada käsiterminali valikul?

Valik sõltub suuresti iga organisatsiooni konkreetsetest tööprotsessidest, kasutuskeskkonnast, eelistustest ja eelarvest. Kõige olulisemad küsimused võiks olla järgmised: millistes keskkondades ja mis protsessides seadmeid kasutatakse, kui pikalt on seadmed igapäevaselt aktiivses kasutused, kui palju hooldust ja seisakuid on vastuvõetavad, kui palju sõltuvad töötajad oma töö tegemisel neist seadmetest.

Nõudlikesse tingimustesse ja intensiivse kasutamise jaoks soetatava käsiterminali ostul tuleb pöörata tähelepanu selle kvaliteedile ning arvestada vee- ja tolmukindlusega. Lisame võimalikud põrutused, niiskuse, kokkupuute vedelike või kemikaalidega, temperatuurivahetuse siseruumidest õue või kontorist külmlattu liikudes. Ükski selline olukord ei tohiks valitud käsiterminalile probleeme valmistada. Katkine või tõrkuv seade tähendab ettevõttele kaotatud tulu.

Aegajalt kukub ka tavapärases kasutuses olev nutitelefon käest, taskust või laualt maha, ent paljudel käsiterminalidega töötavatel inimestel on see seade tööajal justkui „käe külge kinnitatud“, mistõttu peab maha kukkumise riskiga kindlasti arvestama. Seejuures peaks valitud käsiterminalid olema kukkumiskindlad vähemalt meetri-pooleteise pealt, mis on nende peamiseks kasutuskõrguseks.

Samuti üks asi, mille peale ei osata alguses tihti mõelda, on ergonoomiline käepide. See osutub oluliseks kõigis ametites, kus käsiterminali pidevalt kasutatakse. Kui 8-10 tundi päevas terminaliga tööd teha, on oluline, et see ei tekitaks lihaspingeid käes ega muutuks muidu füüsiliselt koormavaks. Kui vahepeal on vaja töötada rohkem ekraaniga, siis võiks käepide olla lihtsasti eemaldatav.

Andmetöötlusega seonduvate tööprotsesside optimeerimiseks on võimalik kasutada mitmeid erinevaid seadmeid ning väiksemates ettevõtetes, kus suurt kaubaliikumist ei toimu ja andmete töötlemine nii suurt rolli ei mängi, võib ka nutitelefon asja ära ajada. Kuid suuremates firmades, kus kaupa liigub suurtes kogustes ja kiire tempo juures ning kus andme kvaliteet mängib olulist rolli, tasub enne seadmete soetamist teha põhjalikum analüüs pikaajalise kasutamise kohta. Nutitelefonid võivad pakkuda küll madalamat alginvesteeringut, kuid pikemas perspektiivis muutuvad need enamasti kulukamaks kui korralikud käsiterminalid.

Nixor on tehnoloogiaettevõte, kelle põhitegevus on seotud info- ja turvatehnoloogia terviklahenduste arendamise ja tugiteenustega. Koos pikaajalise koostööpartneri Datalogicuga toob Nixor Baltikumi tipptasemel skaneerimistehnoloogiaga Memor ja Skorpio seeria käsiterminale. Täpsemat infot leiad Nixori kodulehelt või võttes ühendust aadressil: [email protected]

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077