Super 1-2-3 riiulisüsteem ei vaja tagariste ning seetõttu on kasutatav mõlemalt poolt. „Tänu sellele saame pakkuda nö kaks-ühes riiulit: kahest kitsast riiulist moodustuva topelt riiulirivi asemel kasutame ühte laia, kahelt poolt kasutatavat ja ruumi kokkuhoid on arvestatav,“ rääkis Tuisk.
Üks nüanss veel, miks on see riiulisüsteem nii hinnatud: kui värvitud riiulite puhul on alusmaterjaliks kergesti roostetav terasplekk ning värvi kahjustumisel tekib kiire kulumine (korrosioon), siis tsingitud terasplekist valmistatud riiul on tugev ning aktiivsele kasutusele vastupidav väga pikaajaliselt. Keemikute keeles väljendudes tsink ei salli enda kõrval paljast rauda – niipea kui kuskile tekib pinnakatte kahjustus, „ronib“ tsink sinna peale ja peidab roosteohuga kahjustuse.
Suurimat kokkuhoidu võimaldavad need riiulid aga kõrguse arvelt, kui ruumi kõrgus seda võimalust pakub.
„Neist saab teha ka 5 meetri kõrguseid riiuleid, mis asendab edukalt klassikalist kahekorruselist korrusladu. Ära jääb investeering korruslao treppidele, vahepõrandale, laadimisväravale ja selle asemel saab sama raha eest osta korjetõstuki, millega üks inimene pääseb oluliselt kiiremini ja turvalisemalt ligi kõikidele riiulitele,“ selgitab Tuisk, kelle sõnul on sellise lahenduse puhul riiulipinna võit üle 50% ning kahe inimese asemel saab sama tööga hakkama üks inimene.
Kõige suurem rahaline võit tulebki tööjõukuludelt, sest enam ei pea tegutsema kahel erineval tasapinnal. Ühtlasi oleme saavutanud oluliselt ohutuma töökeskkonna – ilma trepita ja ilma laadimisväravata (mõlemad töökaitseinspektorite „lemmikdetailid“ laos).
„Tüüpiline 5 meetri kõrgune korrusladu (pildil) mahutab antud juhul 46 riiulipüstakut, milles igas 11 riiulit ja kokku 506 jooksvat meetrit kasulikku riiulipinda. Lisaks vajavad ruumi trepp, vahepõrand, alumise korruse valgustused, ülakorruse vahekoridorid, rääkimatagi tõstukist, millega teisele korrusele kaupa tõsta. Uus lahendus samas ruumis pakub kokku 832 jooksvat meetrit kasulikku pinda (65% rohkem). Uus lahendus on ilma kõigi turvariskideta, lisanduvate tuletõrjenõueteta, treppidest üles-alla jooksmiseta jne,“ räägib Tuisk, kelle sõnul ei too see investeering kaasa ka mingit lisakulu.
„Nende riiulite teenindamiseks ideaalselt sobiv lihtne korjetõstuk Crown WAVE (work assistent vehicle) maksabki sama palju, kui need ära jäänud ruumiraiskavad ja ohutusriske tõstvad lisad (trepp, laadimisvärav, vahepõrand, lisalambid, lisasuitsuandurid).
Seega olete uue lahendusega oma laoruumi iga kuupmeetri pannud 65% tõhusamalt tööle – ka seni vaid kulu tootnud kuupmeetrid pannud jooksva kulu asemel selget tulu tootma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.