Last Mile aitab lahendada viimase miili probleemi

Šablinskase sõnul on interneti areng muutnud kulleriteenistuste tööd märgatavalt. Viimase kümne aastaga on kasvanud internetikaupluste arv mitukümmend korda ja oma ostud neis sooritavate leedulaste arv suurenes peaaegu kolm korda - 14 % kuni 47%. Euroopa Liidus keskmiselt kasutab internetikaupluste teenuseid aga juba 55 – 60% elanikest.

 „Logistikaettevõttena loodame ka meie edaspidi kasvada ning selleks on vaja leida uusi lahendusi, mille toel saaksid tarbijad oma kauba kätte võimalikult kiiresti. Statistiliselt näeme, et saadetiste kohale toimetamisel on suurima ajakuluga just n-n „viimane miil“ – koju kohale toimetamine, sest kuller peab konkreetsel ajal leidma saadetise saaja kodust või sõitma sinna, kus too parajasti viibib,“ selgitas Šablinskas.

„Mõistsime, et kullerite arvu suurendamine ei ole pikas perspektiivis lahendus. Hakkasime analüüsima Uberi tegevust, seda, kuidas neis linnades muutus taksoteenuste kvaliteet ja hind. Märkasime, et kui suurenes taoliste töötajate arv, siis hakkasid ka tarbijad konkreetseid teenuseid rohkem kasutama,“ tõi Šablinskas välja paralleeli taksondusega.

„2015. aastal alustasimegi samalaadse teenusega ning meile endalegi üllatusena pani juba mõne nädalaga end meie süsteemis kirja ligikaudu tuhat inimest, kes soovisid olla ajutisteks kulleriteks – toimetada saadetised saajatele kätte teel koju või ühest punktist teise sõites. See lahendus õigustas end igati, sest saadetiste kätte toimetamise aeg paranes.“

Droonid ja robotid ei ole väljapääs

„Skeptikud väidavad, et Last Mile tehnoloogia ei õigusta end mitte kunagi, sest juba lähiajal saavad ettevõtted saadetise kohale toimetada droonide või robotitega. Ma ei arva, et lähima kahekümne aastaga muutub see reaalsuseks. Tallinn, Vilnius, Varssavi, London ja mistahes teised Euroopa linnad on tihedasti asustatud ja saadetiste kohale toimetamine droonidega ei ole lihtsalt võimalik. Olgu see tehnoloogia nii progressiivne ja täpne kui tahes. Võib-olla saab tulevikus sel viisil saadetisi kätte toimetada neile klientidele, kes elavad eramajades, kuid sel juhul kallineks teenus tunduvalt ja muutuks pigem „magusaks suutäieks“ ja reklaamtrikiks, mitte reaalseks lahenduseks,“ on Šablinskas veendunud.

Samuti ei ole saadetiste kohale toimetamiseks kasutatavad robotid mitmel põhjusel väga heaks lahenduseks – efektiivselt ja kiirelt liikuva roboti kohaldamine erinevate majade ja trepikodadega on väga keeruline ning ühe roboti tootmine oleks tunduvalt kallim kui Last Miles töötavate inimeste töötasu.

„Tehnoloogiad, uuendused ja tehisintellekt on väga tähtsad faktorid kaasaja ettevõtluses, kuid inimfaktorist me täna loobuda veel siiski ei saa. Pigem oleme täna olukorras, kus tehisintellekt aitab luua uusi teenuseid ja ärimudeleid, mille viivad ellu tavalised inimesed.“

Loe Venipaki teenustest lähemalt: www.venipak.ee