Äripäeva raadiosaates "Globaalne pilk" kõnelesime isejuhtivatest autodest ning sellest, mis võimalusi nad pakuvad, aga ka sellest, missugused suuremad ja väiksemad takistused ootavad veel ületamist.

- Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell ülikooli laboris Eesti ehitatud isejuhtiva bussiga.
- Foto: Liis Treimann
Saate esimeses osas rääkisime isejuhtivate autode olemusest ja probleemidest, puudutasime nii moraalseid kui ka eetilisi dilemmasid. Kelle päästaks isejuhtiv auto, kui peaks juhtuma õnnetus? Kas kallim on autos olevate inimeste elu või kaasliiklejate oma? Kui isejuhtiv auto satub õnnetusse, siis kas tõesti võtavad õnnetuse eest vastutuse autotootjad? Mängisime läbi ka mõne liiklusstsenaariumi ning püüdsime mõelda, kuidas võiks isejuhtiv auto käituda.
Saate teises osas rääkisime aga juba taristuteemadel ning mõtisklesime, kas ja missugust teedevõrgustikku on tarvis, et isejuhtiv auto saaks muretult vurada. Saates oli külas Taltechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell.
Saadet juhtis Äripäeva ajakirjanik Pille Ivask.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.