Rail Balticu valmimine peab olema Balti riikide ühine strateegiline prioriteet
Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad pöördusid kolme riigi valitsuste poole, kutsudes neid üles hoidma Rail Balticut ühise strateegilise prioriteedina ning tagama projekti elluviimisel pikaajaline järjepidevus.
Kojad leiavad pöördumises, et projektiga seonduvalt tuleb avalikkusele ja ettevõtjatele esitada realistlikud valmimistähtajad, teatada viivitustest ning selgitada nende põhjuseid.
Foto: Liis Treimann
Ühises pöördumises rõhutavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti Kaubandus-Tööstuskoda ning Leedu Kaubandus-, Tööstus- ja Käsitöökodade Assotsiatsioon, et Rail Balticu puhul ei ole tegu pelgalt transporditaristuprojektiga. Tegemist on strateegilise ühenduskoridoriga, mis mõjutab otseselt Balti riikide julgeolekut, kaitsevõimet, konkurentsivõimet ja pikaajalist majandusarengut.
Eesti Rail Balticu trassi ehitaja ootab hiljemalt septembriks Lätist ametlikku otsust, kas nad lükkavad raudtee valmimist edasi, vastasel juhul ei saa ehitaja tuleval aastal korralikult tööd teha.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütleb optimistlikult, et näeb Rail Balticut valmimas tervikuna 2030. aastal ja juba 2028. aastal Muuga sadamas toimivat kaubaterminali.
Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil „Majandus saab rööpad alla“ esinenud ettevõtja Tiit Pruuli ütles, et Rail Baltica valmimisest aastaks 2030 ei ole enam realistlik rääkida ning kutsus üles vältima ebamõistlike ootuste loomist.